Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta I kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 6%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 13%, teatab Statistikaamet. Märtsis jaemüügi langus veidi pidurdus ja oli veebruari aastalangusest 5 protsendipunkti väiksem.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2012. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis oktoobris jaemüügi kasv veidi aeglustus.
Eestist eksporditi 2011. aasta septembris kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse samuti 1,1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 4 miljonit eurot, mis on selle aasta väikseim puudujääk.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest.
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele töötab statistikaameti klienditugi 27.01 kell 8.30-12.00. 28.01 on klienditugi suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!