Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
1. jaanuaril 2013 elas Eesti 1286000 inimest, teatab Statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive
Infotehnoloogia võimalused on ettevõtete juhtimises ja protsessides kaasa toonud suuri muudatusi. Näiteks on töökorraldus nii arvutite, robotite kui ka digidokumentide kasutamise tõttu palju tõhusam. Ettevõtjate jaoks on senisest olulisemateks teemadeks saanud pilveteenuste ja asjade interneti kasutamine ning suurandmete analüüs.
Esialgsel hinnangul oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 300, teatab Statistikaamet. Suurenenud sündide ja vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.
Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-545-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.11.2014 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mõnda valdkonda käsitletakse ka detailsemalt, näiteks asustusüksuste ja asumite kaupa. Kogumik tugineb peamiselt rahva ja eluruumide loenduse andmetele. Teemasid analüüsitakse eelkõige geoinfosüsteemi vahendite abil ning seepärast on kogumikus kesksel kohal teemakaardid, mille tõlgendamist hõlbustavad kommentaarid. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.