Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 316 500, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2011. aastal mõjutas nii sündide vähenemine kui ka väljarände suurenemine.
Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.
Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?
Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?
Pidurdamatud kinnisvarahinnad, maagilised pulmakuupäevad, menukamad laste nimed ja sünnitajate arv tuleviku Eestis – need on märksõnad, mis lõid möödunud talvel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?