Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Novembris töösuhete üldarv kasvas, kuid olukord tööstuses paneb muretsema

Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Andmeamps

Sisuleht
Tere tulemast andmeampsude lehele Siin kuvame 2023. aasta andmekirjaoskuse nädalal avaldatud andmeampse, mis näitavad, kuidas statistikaga seotu vajab tähelepanelikkust. Ampsud avaldatakse jaokaupa. Soovitame soojalt kiigata andmekirjaoskuse nädala raames toimuva küsimuste maratoni Küsimus24 NR 1 – normaaljaotus, paranormaaljaotus Andmete jaotuvus on üks andmete uurimise olulisemaid nüansse, normaaljaotus ehk Gaussi jaotus seejuures üks tuntumaid ja näeb „tavaliselt“ välja umbes selline nagu ülaloleval joonisel (nimetatakse jaotuskõveraks). Väga paljud andmeanalüüsi tööriistad töötavad õigesti

Kas jäätmevaba elu on võimalik?

Artikkel
Kas jäätmete teket saaks täielikult vältida nii, et midagi ei jääks üle ja midagi ei peaks ära viskama? Jäätmevaba elu võimalikkusest kirjutab statistikablogis rahvusvahelise jäätmevaba päeva puhul statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti küsimuste maratonil esitati 1400 küsimust

Artikkel
Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.

Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese

Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Jäätmed ja ringmajandus

Valdkond
Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda. Jäätmestatistikast saab teada, kui palju tekib Eestis igal aastal prügi; jäätmetest ladustatakse prügilates jäätmetest võetakse taaskasutusse; jäätmeid

Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu

Artikkel
Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid

Artikkel
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Usk kinnisvaramuinasjuttu jätkub

Artikkel
Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?