Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2018. aasta III kvartaliga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet.
Alates 2023. aastast toimuvad muudatused küsimustikus „Palk ja tööjõud“ (1462). Muutused on seotud registriandmete suurema kasutuselevõtuga palgastatistika tegemisel. Küsimustikuga kogutavaid andmeid kasutatakse tööjõukuluindeksite ja vabade ametikohtade statistika tegemiseks. Varem (2022. aasta lõpuni) koguti sama küsimustikuga andmeid ka keskmise palga statistika teostamiseks. Suurim muudatus puudutab osalise tööajaga ja täistööajaga töötajate andmeid, mida enam eraldi ei küsita. Muutunud küsimustikuga kogutakse andmeid veerus, kus on osalise ja täistööajaga töötajate andmed kokku. Seega on
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2017. aasta III kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.
Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.