Otsingu tulemused

Statistikaamet alustas Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut, et saada põhjalik ülevaade, kui turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

Eriolukorra lõpuni on statistikaameti isiku-uuringutega seotud kodukülastused peatatud. Kui silmast silma kohtudes on kõige lihtsam viis küsitleja tuvastamiseks paluda näha kaasas olevat töötõendit, siis telefonikõne ajal sellest abi ei ole. Siiski on mitu lihtsat võimalust, kuidas kontrollida, et telefoniküsitleja on see, kes ta väidab end olevat.

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.