Uudis
Uudis
Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Uudis
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti andmetel läbis 2024. aastal Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel.
Uudis
Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Uudis
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Uudis
Statistikaameti tööturu kiirstatistika: Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.
Uudis
Statistikaamet ootab üliõpilasi kandideerima noore statistiku preemiale
Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.
Uudis
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
Statistikaamet testib küsitluse ankeeti ja arendab infosüsteemi
Registrites puuduvate andmete küsimiseks korraldatav rahvaloenduse isiku-uuring on hetkel väljatöötamisel ja selleks vajalik küsimustiku ankeet testimisel. Tööd küsimustiku disainimiseks alustas statistikaamet juba märtsis, hetkel testitakse süsteemi ja eelkõige e-ankeedi tehnilisi võimalusi.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.
Uudis
Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.