Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Keskmine palk oli teises kvartalis 2243 eurot
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5% ehk 117 euro võrra.
Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Majandus kasvas teises kvartalis 1,8%
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 11,1 miljardit eurot.
Ehitusmaht suurenes teist kvartalit järjest
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3,8% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 4,6%.
Juulis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 982 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Kasvu mõjutasid kõige rohkem mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.
Ettevõtete ja tarbijate majanduslik kindlustunne näitas augustis paranemismärke
Statistikaamet avaldas täna, 26. augustil ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite augusti andmed. Tulemused näitavad, et võrreldes eelmise kuuga paranesid mõnevõrra nii tarbijate kui ka kõigi nelja sektori ettevõtjate hinnangud.
Statistikaamet alustab septembris põllumajanduse struktuuriuuringuga
Statistikaamet viib tänavu 1. septembrist kuni 30. novembrini läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Valimisse sattunud põllumajandusettevõtjatega, kes ei ole 23. septembriks veebis küsitlusele vastanud, võtab kuni 30. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
35 aastat taasiseseisvunud Eestit: mis on võrreldes 1991. aastaga muutunud?
Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu, ettevõtlus ning vaba aja veetmine?
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.