Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Uudis

Ühistranspordiga sõitjate arv vähenes aasta esimeses pooles

Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.
Loe edasi 14. september 2021
Blogi

Rahvaloendusel saame teada, mis keeli ja murdeid Eesti inimesed oskavad

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.
Loe edasi 14. september 2021
Blogi

Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?

Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Loe edasi 11. juuni 2021
Uudis

Kuidas elavad Eesti lapsed?

Lastekaitsepäeval on tavapärasest enam põhjust pöörata tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna töötajad vaatasid, millistes tingimustes elavad meie lastega leibkonnad ning millele nad oma eelarvest kõige enam kulutavad.
Loe edasi 1. juuni 2021
Blogi

Mille peale kulutati mullu enim, millelt hoiti kokku?

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.
Loe edasi 13. mai 2021
Uudis

Eelmisel aastal registreeriti rekordiliselt vähe kuritegusid

Eestis registreeriti 2020. aastal 25 817 kuritegu, mis on 1352 võrra vähem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1537 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 280. Mõlemal juhul oli kuritegude arv läbi aegade väikseim.
Loe edasi 19. aprill 2021
Uudis

Andmekirjaoskus ehk tarkus panna andmed tööle

Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.
Loe edasi 18. märts 2021
Blogi

Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Loe edasi 9. veebruar 2021
Blogi

Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Loe edasi 2. veebruar 2021
Uudis

Statistikaamet uurib taas Eesti inimeste elamistingimuste ja finantskäitumise kohta

Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.
Loe edasi 18. jaanuar 2021
Uudis

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Loe edasi 18. detsember 2020