Uudis
13
veebruar
Tule tööle
Uudis
Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele võib statistikaameti töös 27.01–30.01 esineda tehnilisi tõrkeid.
Uudis
Statistikaamet kutsub ettevõtteid infotundi
22. jaanuaril toimuvas virtuaalses infotunnis tutvustame, millised muudatused toimuvad 2026. aastal andmekogumises ning mida võtab statistikaamet ette halduskoormuse vähendamiseks
Blogi
Valitsemissektori koondeelarve seis paranes veidi
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini.
Pärast kolme järjestikust defitsiidis kvartalit ületasid III kvartalis valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud 1,4 miljardi krooniga taas kulusid. Aastate jooksul on kõige suurem ülejääk olnud just III kvartalis, ent alates 2002.
Blogi
Tööstustoodangu langus aeglustus novembris
Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel. Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%.
Blogi
Tööstustoodangu langus aeglustus novembris
Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel. Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%.
Blogi
Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale
Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.
Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim).
Blogi
Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale
Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.
Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim).
Uudis
Blogi
Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas
Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.
Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Blogi
Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas
Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.
Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
