Blogi
Uudis
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
Uudis
Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!
Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.
Blogi
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Uudis
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Blogi
„Andmepärl 2024“ võitja sõelub 700 miljoni sõna seast Eesti ühiskonna peidetud mustreid ja seoseid
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.
Blogi
Statistikaameti andmekool #11: Miks mu ettevõte peab statistikaametile andmeid esitama?
Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?
Blogi
Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?
Blogi
Kristjan Erik Loik: Eesti rahvaarvu aitab hoida ränne
Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.
Blogi
Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.
Blogi
Vajalikud andmed väiksema koormusega
Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.
Blogi
Statistikaameti andmekool #9: Kuidas tarbijahinnaindeksit kokku panna?
Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).
Blogi
Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed elavad Eestis
Eesti sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimene on õnnelikum kui lätlane ja leedukas, aga kaugeltki mitte nii õnnelik kui soomlane või rootslane.
Blogi
Parim prügi on see, mida ei teki
Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.
Blogi
Täna ja 20 aastat tagasi: milliste Euroopa Liidu riikide kodanikud elavad Eestis?
Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Blogi
5 fakti Eesti emadest
Eesootaval pühapäeval, 12. mail tähistatakse emadepäeva. Statistikaameti juhtivaanalüütik Kristjan Erik Loik uuris sel puhul, mida näitavad andmed Eesti emade kohta.
Blogi
Kui palju maksavad Eesti elanikud liikluskindlustuse eest?
Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Seekordses statistikablogis keskendub statistikaameti analüütik Egle Loorits just liikluskindlustuse andmetele.
Hetkel on häiritud statistikaameti infotelefonide töö. Vabandage!