Uudis
Tule tööle
KOOLITUSPARTNER
Tule tööle
TÖÖSTUSVALDKONNA ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Kuhu eestimaalaste raha tegelikult kulub? Esimesed pered hakkavad kulupäevikut pidama
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu esimesed osalejad hakkavad tänasest täitma kahe nädala jooksul kulutuste päevikut. 10 000 leibkonda hõlmav uuring on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid inimeste igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.
Uudis
Eesti pensionärid jätkavad töötamist eelkõige majanduslikel põhjustel
Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.
Uudis
Eesti inimesed on hakanud vähem reisima
Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Uudis
Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
Blogi
Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Visuaalne statistiline vaade
Iga Eesti elu vastu huvi tundev inimene peaks nüüdseks juba teadma, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Aga teadmisest üksi ei piisa, sellega trendiga tuleb õppida ühiskonna elu korraldamisel arvestama. Et pilt on sageli kõnekam kui sõnad, saab Statistikaameti veebis trendi liikumist viimase 40 aasta jooksul nüüd oma silmaga näha.
Mul on viimase paari kuu jooksul olnud võimalus kolmes Eesti maakonnas rääkida rahvastikus toimunust ja eesootavast.
Blogi
Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud
Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%.
Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane.
Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015.
Blogi
Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud
Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%.
Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane.
Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015.
Blogi
130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus.
Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
Blogi
130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus.
Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
Blogi
SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest.
Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.