Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.

Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema. 

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti,  mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil. 

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta jaanuaris püsivhindades 2,5% vähem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2%, kuid kahanes mäetööstuses 7,4% ja energeetikas 21,8%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.