2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi. 

Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega. 

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.

15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2023 ligi 56% ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13%. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on võrreldes 2014. aastaga vähenenud.