Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 3092 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 375 000 pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 448, kellest iga neljas tegutses mitmes maakonnas.

Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.

Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Veel loetud päevad saame kaasa elada taliolümpiamängudele. Eestist sõitis Pekingisse 26 sportlast, kuid talispordipisikuga on nakatunud oluliselt rohkem eestimaalasi. Spordiregistri põhjal treenis Eesti spordiklubides ja -koolides eelmisel aastal 184 300 harrastajat, neist 7130 ehk ligi 4% tegeles talispordialadega. Kõige enam talispordi harrastajaid 100 000 elaniku kohta oli Valga- ja Võrumaal.

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis 25 täispikka filmi, millest 12 olid mängu-, 12 dokumentaal- ja üks animafilm.

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Statistikaameti andmete alusel tegutses eelmisel aastal Eestis 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati veidi üle 1,7 miljoni korra, mis on 2019. aastaga võrreldes enam kui kaks korda vähem.

Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.

Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased noored. Ehkki mehed treenivad klubides rohkem, on viimastel aastatel üha kiiremini kasvanud ka naisharrastajate arv.

Eestis tegutses 2019. aastal 20 telekanalit, millest 16 olid eraõiguslikud, kolm avalik-õiguslikud ja üks kuulus kohalikule omavalitsusele. Tänasel rahvusvahelisel televisioonipäeval heidame pilgu sellele, mida ja mis mahus Eesti telekanalitelt näha saab.