Mets
Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.
Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.
Metsastatistikast saab ülevaate,
- kui suur on Eesti metsavaru;
- milline on puistute juurdekasv aastas;
- kui suur on Eesti metsamaa pindala;
- milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
- kui suur on raiemaht aastas.
Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.
Raiemaht SMI alusel
11,25 miljonit m³
-11,72%
2019
Lageraie pindala SMI alusel
29,6 tuhat ha
-13,7%
2019
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal
163,61 miljonit tonni
-1,85%
2020
Metsamaa pindala
2,32 miljonit ha
-0,33%
2020
Puistute üldvaru
472,31 miljonit m³
-1,85%
2020
Puistute varu juurdekasv aastas
7,6 m³/ha
0,0%
2020
Territooriumi metsasus
51,3 %
2020
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast
17,6 %
2021
Raiemahu suhteline viga, SMI alusel
11,8 %
2019
Metsaga ja metsata metsamaa pindala | 2001–2020
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast | 2003–2021
Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal | 2004–2016
Raie statistilise metsainventuuri alusel | 2000 – 2019
Ühik: m³/ha
2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Koguraie | 134 | 141 | 119 | 115 | 110 | 118 | 92 | 94 | 88 | 104 | 115 | 105 | 121 | 115 | 132 | 129 | 146 | 153 | 147 | 128 |
Uuendusraie | 258 | 252 | 210 | 206 | 212 | 258 | 232 | 230 | 211 | 223 | 237 | 243 | 265 | 248 | 251 | 242 | 263 | 274 | 279 | 263 |
Hooldusraie | 84 | 83 | 73 | 73 | 67 | 62 | 43 | 38 | 37 | 46 | 44 | 39 | 40 | 43 | 44 | 43 | 44 | 44 | 47 | 42 |
Muu raie | 58 | 57 | 29 | 19 | 25 | 64 | 43 | 40 | 12 | 22 | 31 | 35 | 54 | 41 | 50 | 29 | 37 | 41 | 32 | 30 |
Metsa pindala, puistute pindala | 2001 – 2020
Ühik: tuhat ha
2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Metsamaa pindala | 2 239 | 2 215 | 2 255 | 2 281 | 2 270 | 2 268 | 2 264 | 2 228 | 2 216 | 2 221 | 2 234 | 2 249 | 2 268 | 2 295 | 2 310 | 2 313 | 2 331 | 2 331 | 2 333 | 2 325 |
Puistute pindala | 2 078 | 2 052 | 2 091 | 2 118 | 2 107 | 2 113 | 2 115 | 2 082 | 2 070 | 2 080 | 2 090 | 2 101 | 2 115 | 2 135 | 2 146 | 2 143 | 2 157 | 2 149 | 2 142 | 2 120 |
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi | 1991 – 2020
Ühik: tuhat tonni
1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Mänd | 39 730 | 40 274 | 40 819 | 41 363 | 41 907 | 42 452 | 42 996 | 43 540 | 44 822 | 48 415 | 46 425 | 46 566 | 46 124 | 48 500 | 48 447 | 50 668 | 53 004 | 53 725 | 54 054 | 54 161 | 54 171 | 54 773 | 56 038 | 57 283 | 57 295 | 56 758 | 56 122 | 55 306 | 54 805 | 53 439 |
Kuusk | 23 004 | 23 319 | 23 635 | 23 950 | 24 265 | 24 580 | 24 895 | 25 211 | 24 894 | 27 097 | 27 145 | 26 764 | 26 801 | 27 134 | 26 780 | 26 554 | 25 957 | 25 856 | 25 298 | 25 879 | 26 474 | 26 814 | 27 405 | 28 715 | 29 010 | 29 862 | 30 437 | 30 234 | 29 883 | 29 359 |
Kask | 36 283 | 36 780 | 37 277 | 37 774 | 38 272 | 38 769 | 39 266 | 39 763 | 40 193 | 41 881 | 42 314 | 42 258 | 42 612 | 42 607 | 42 609 | 41 731 | 41 465 | 41 288 | 42 589 | 43 713 | 45 996 | 46 795 | 47 357 | 46 743 | 47 377 | 47 072 | 47 357 | 46 745 | 46 893 | 46 091 |
Haab | 10 236 | 10 376 | 10 516 | 10 656 | 10 797 | 10 937 | 11 077 | 11 217 | 13 500 | 12 092 | 12 152 | 12 131 | 11 774 | 11 449 | 11 354 | 11 249 | 11 109 | 11 253 | 11 422 | 11 519 | 11 945 | 11 843 | 12 032 | 11 877 | 12 102 | 12 424 | 12 890 | 12 956 | 13 265 | 13 324 |
Sanglepp | 4 408 | 4 468 | 4 529 | 4 589 | 4 649 | 4 710 | 4 770 | 4 831 | 4 407 | 4 987 | 5 253 | 4 873 | 5 249 | 5 418 | 5 335 | 5 048 | 5 350 | 5 502 | 5 576 | 5 590 | 6 011 | 6 291 | 6 385 | 6 285 | 6 778 | 7 003 | 7 255 | 7 138 | 7 256 | 7 179 |
Blogi
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…
Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Statistikaameti rakendused
Kas leidsid, mida otsisid?