Liigu edasi põhisisu juurde

Mets

mets metsandus metsamaa puud

Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.

Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.

Metsastatistikast saab ülevaate,

  • kui suur on Eesti metsavaru;
  • milline on puistute juurdekasv aastas;
  • kui suur on Eesti metsamaa pindala;
  • milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
  • kui suur on raiemaht aastas.

Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.

2023. aasta juunis valmis 2019. aasta andmete kohta koostatud metsanduse arvepidamise pilootprojekt, tulemusi ning metoodikakirjeldusi saab näha aruandest ning   tabelitest. Antud töö on valminud keskkonna arvepidamiste arenduse projektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101022852 — 2020-EE-ENVACC) .

Raiemaht SMI alusel 12,08 miljonit m³
21,07%
2022
Tabel MM03
Lageraie pindala SMI alusel 32,6 tuhat ha
20,3%
2022
Tabel MM03
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 151,76 miljonit tonni
-1,58%
2022
Tabel KK509
Metsamaa pindala 2,33 miljonit ha
0,40%
2023
Tabel kk51
Puistute üldvaru 453,68 miljonit m³
-0,64%
2023
Tabel kk51
Puistute varu juurdekasv aastas 7,3 m³/ha
-1,4%
2023
Tabel kk51
Territooriumi metsasus 51,5 %
2023
Tabel KK51
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast 18,4 %
2023
Tabel SN11
Raiemahu suhteline viga, SMI alusel 18,9 %
2022
Tabel MM03
Metsaga ja metsata metsamaa pindala | 2004–2023
Alusandmed statistika andmebaasis: KK51
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast | 2004–2023
Alusandmed statistika andmebaasis: SN11
Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal | 2004–2016
Alusandmed statistika andmebaasis: SN04
Raie statistilise metsainventuuri alusel | 2003 – 2022
Ühik: m³/ha
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Koguraie 115 110 118 92 94 88 104 115 105 121 115 132 129 146 153 147 128 121 115 120
Uuendusraie 206 212 258 232 230 211 223 237 243 265 248 251 242 263 274 279 263 253 267 278
Hooldusraie 73 67 62 43 38 37 46 44 39 40 43 44 43 44 44 47 42 43 36 39
Muu raie 19 25 64 43 40 12 22 31 35 54 41 50 29 37 41 32 30 20 23 31

Alusandmed statistika andmebaasis: MM03
Metsa pindala, puistute pindala | 2004 – 2023
Ühik: tuhat ha
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Metsamaa pindala 2 282 2 271 2 269 2 265 2 230 2 217 2 222 2 235 2 250 2 268 2 295 2 311 2 314 2 331 2 331 2 333 2 326 2 326 2 325 2 334
Puistute pindala 2 119 2 107 2 114 2 117 2 083 2 071 2 081 2 091 2 102 2 116 2 136 2 147 2 143 2 158 2 149 2 142 2 121 2 118 2 111 2 122

Alusandmed statistika andmebaasis: KK51
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi | 1993 – 2022
Ühik: tuhat tonni
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Mänd 41 675 42 231 42 787 43 342 43 898 44 454 45 579 49 261 47 178 47 380 46 927 49 352 49 317 51 579 54 020 54 769 55 155 55 243 55 238 55 833 57 142 58 416 58 689 58 205 57 584 56 894 56 495 55 008 54 210 53 195
Kuusk 25 235 25 571 25 908 26 244 26 581 26 917 26 451 28 825 28 861 28 500 28 541 28 914 28 553 28 330 27 715 27 634 27 084 27 744 28 376 28 734 29 398 30 823 31 046 31 924 32 475 32 219 31 830 31 302 30 014 29 034
Kask 35 707 36 183 36 660 37 136 37 612 38 088 38 193 39 764 40 104 40 129 40 463 40 464 40 625 39 868 39 653 39 589 40 993 42 138 44 339 45 181 45 754 45 144 45 613 45 247 45 488 44 873 45 019 44 260 43 675 43 373
Haab 7 211 7 307 7 403 7 499 7 596 7 692 9 221 8 261 8 298 8 300 8 055 7 833 7 765 7 702 7 617 7 716 7 847 7 918 8 216 8 154 8 284 8 185 8 337 8 533 8 849 8 889 9 079 9 115 8 884 8 869
Sanglepp 3 281 3 325 3 368 3 412 3 456 3 500 3 164 3 575 3 755 3 484 3 757 3 875 3 821 3 663 3 911 4 048 4 152 4 172 4 474 4 662 4 740 4 670 4 958 5 055 5 190 5 055 5 066 5 012 4 947 4 920

Alusandmed statistika andmebaasis: KK509

Uudised

Kõik seotud uudised
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019
Statistikaameti rakendused
Juhtimislauad
Tõetamm