Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Mets

Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.

Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.

Metsastatistikast saab ülevaate,

  • kui suur on Eesti metsavaru;
  • milline on puistute juurdekasv aastas;
  • kui suur on Eesti metsamaa pindala;
  • milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
  • kui suur on raiemaht aastas.

Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.

Raiemaht SMI alusel 11,25 miljonit m³
-11,72%
2019
Lageraie pindala SMI alusel 29,6 tuhat ha
-13,7%
2019
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 163,61 miljonit tonni
-1,85%
2020
Metsamaa pindala 2,32 miljonit ha
-0,33%
2020
Puistute üldvaru 472,31 miljonit m³
-1,85%
2020
Puistute varu juurdekasv aastas 7,6 m³/ha
-0,3%
2020
Territooriumi metsasus 51,3 %
2020
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast 14,2 %
2020
Raiemahu osatähtsus kasvava metsa aastasest juurdekasvust majandataval metsamaal 11,8 %
2019
Metsaga ja metsata metsamaa pindala | 2001 - 2020
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast | 2001 - 2020
Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal | 2004 - 2016
Raie statistilise metsainventuuri alusel | 2000 – 2019
Ühik: m³/ha
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Koguraie 134 141 119 115 110 118 92 94 88 104 115 105 121 115 132 129 146 153 147 128
Uuendusraie 258 252 210 206 212 258 232 230 211 223 237 243 265 248 251 242 263 274 279 263
Hooldusraie 84 83 73 73 67 62 43 38 37 46 44 39 40 43 44 43 44 44 47 42
Muu raie 58 57 29 19 25 64 43 40 12 22 31 35 54 41 50 29 37 41 32 30

Metsa pindala, puistute pindala | 2001 – 2020
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Metsamaa pindala, tuhat ha 2 239 2 215 2 255 2 281 2 270 2 268 2 264 2 228 2 216 2 221 2 234 2 249 2 268 2 295 2 310 2 313 2 331 2 331 2 333 2 325
Puistute pindala, tuhat ha 2 078 2 052 2 091 2 118 2 107 2 113 2 115 2 082 2 070 2 080 2 090 2 101 2 115 2 135 2 146 2 143 2 157 2 149 2 142 2 120

Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi | 1991 – 2020
Ühik: tuhat tonni
1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Mänd 39 730 40 274 40 819 41 363 41 907 42 452 42 996 43 540 44 822 48 415 46 425 46 566 46 124 48 500 48 447 50 668 53 004 53 725 54 054 54 161 54 171 54 773 56 038 57 283 57 295 56 758 56 122 55 306 54 805 53 439
Kuusk 23 004 23 319 23 635 23 950 24 265 24 580 24 895 25 211 24 894 27 097 27 145 26 764 26 801 27 134 26 780 26 554 25 957 25 856 25 298 25 879 26 474 26 814 27 405 28 715 29 010 29 862 30 437 30 234 29 883 29 359
Kask 36 283 36 780 37 277 37 774 38 272 38 769 39 266 39 763 40 193 41 881 42 314 42 258 42 612 42 607 42 609 41 731 41 465 41 288 42 589 43 713 45 996 46 795 47 357 46 743 47 377 47 072 47 357 46 745 46 893 46 091
Haab 10 236 10 376 10 516 10 656 10 797 10 937 11 077 11 217 13 500 12 092 12 152 12 131 11 774 11 449 11 354 11 249 11 109 11 253 11 422 11 519 11 945 11 843 12 032 11 877 12 102 12 424 12 890 12 956 13 265 13 324
Sanglepp 4 408 4 468 4 529 4 589 4 649 4 710 4 770 4 831 4 407 4 987 5 253 4 873 5 249 5 418 5 335 5 048 5 350 5 502 5 576 5 590 6 011 6 291 6 385 6 285 6 778 7 003 7 255 7 138 7 256 7 179

Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019