Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

  • rahvaarv aastavahetusel;
  • loomulik iive ja rändesaldo;
  • erinevad kordajad, nt
    • sündimuskordajad;
    • suremuskordajad;
    • oodatav eluiga;
    • demograafiline tööturusurveindeks;
    • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

  • sugu;
  • vanus;
  • piirkond;
  • rahvus;
  • haridus
  • kodakondsus;
  • sünniriik;
  • põlisus;
  • rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?

1 366 491
0,0%
2024
Loomulik iive -5 669
-6,7%
2022
Rändesaldo 39 757
464,5%
2022
Meeste oodatav eluiga 73,6
1,2%
2022
Naiste oodatav eluiga 82,3
1,1%
2022
Sündide arv 11 646
-12,3%
2022
Surmade arv 17 315
-6,8%
2022
Asustustihedus 31,4 elanikku km² kohta
2,6%
2023
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi | 2023
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga | 2004 – 2024
Mehed ja naised
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
2012 1 325 217
2013 1 320 174
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018 1 319 133
2019 1 324 820
2020 1 328 889
2021 1 330 068
2022 1 331 796
2023 1 365 884
2024 1 366 491

Blogi

Statistikaameti andmekool #2: Täpne rahvaarv selgub pea 70 miljoni andmerea analüüsimisel

Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.
Loe edasi 19. jaanuar 2024
Uudis

1 366 491 inimest: Eesti rahvaarv kasvas sisserände arvelt, sündide arv kahanes

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2024 Eesti rahvaarv 1 366 491, mida on 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.
Loe edasi 18. jaanuar 2024
Blogi

Kui õnnelik on Eesti mees?

Pühapäeval, 19. novembril, tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg uuris tähtpäeva puhul, kuidas Eesti mehel läheb.
Loe edasi 17. november 2023

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!