Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

  • rahvaarv aastavahetusel;
  • loomulik iive ja rändesaldo;
  • erinevad kordajad, nt
    • sündimuskordajad;
    • suremuskordajad;
    • oodatav eluiga;
    • demograafiline tööturusurveindeks;
    • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

  • sugu;
  • vanus;
  • piirkond;
  • rahvus;
  • haridus
  • kodakondsus;
  • sünniriik;
  • põlisus;
  • rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?

1 330 068
0,1%
2021
Loomulik iive -2 602
99,9%
2020
Rändesaldo 3 782
-29,6%
2020
Meeste oodatav eluiga 74,4
-0,1%
2020
Naiste oodatav eluiga 82,8
0,0%
2020
Sündide arv 13 209
-6,3%
2020
Surmade arv 15 811
2,7%
2020
Asustustihedus 30,6 elanikku km² kohta
0,0%
2021
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi | 2021
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga | 2001 – 2021
Mehed ja naised
2001 1 392 720
2002 1 383 510
2003 1 375 190
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
2012 1 325 217
2013 1 320 174
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018 1 319 133
2019 1 324 820
2020 1 328 889
2021 1 330 068

Uudis

Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis

Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.
Loe edasi 30. november 2021
Blogi

Tänavune surmade arv ületab juba praegu möödunud aasta oma

Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.
Loe edasi 24. november 2021
Uudis

Algas vanemaealiste tervise ja heaolu uuring

Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.
Loe edasi 3. november 2021