Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.
2024 Eesti rahvastik. Loendamata loendatud 2019 Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates 2018 Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18 Eesti Vabariik 100. Statistiline album Säästva arengu näitajad 2017 Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17 Majanduse ja tööturu trendid 2016 Eesti piirkondlik areng. 2016 Eesti statistika
Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik
Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.
20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.