Otsingu tulemused

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.

Statistikaamet kutsub 12. ja 13. augustil kõiki Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid arutlevad kirgi kütva rohepöörde teemadel ning toovad selgust sellesse, miks on ikkagi vajalik oma andmeid riigile usaldada. Tule kuulama ja oma arvamust valjuhäälselt avaldama!

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa