Otsingu tulemused

Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 eri emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.

Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ja toetab sealjuures avaliku sektori asutusi andmehalduse korraldamisel. Andmehaldusega tegelemise toetamiseks on amet koostanud põhjalikud juhendid ja koolitusprogrammid , mis sobivad asutustele, kes alles soovivad end andmehaldusega kurssi viia, ja ka neile, kelle eesmärk on andmete korrastamises veel paremaks saada. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on poliitikakujundajana üks avaliku sektori asutustest, kes on statistikaameti toel andmehaldust korrastanud. Alates 2023. aastast HTMi andmehaldust juhtinud Katre Seema sõnul on ministeeriumis

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul annab juhtimislaud kiire ülevaate sidususe seisust Eestis. „Lõimumisvaldkonna statistikale pööratakse tavapäraselt tähelepanu kord kolme aasta jooksul, kui avaldatakse Eesti integratsiooni monitooringu tulemused. Kõnekaid andmeid lõimumise ja kohanemise kohta on aga oluliselt rohkem. Loodan, et kõik huvitatud inimesed alates ametnikest ja ajakirjanikest kuni aktiivsete kodanikeni kasutavad seda, et teha paremaid otsuseid,” rõhutas Silberg.  Statistikaameti juhtimislaudade projektijuhi Ene Saareoja sõnul toetab uus

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati