Otsingu tulemused

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Eesti keeles Formaat B5. 412 lk Ilmus: 31.03.2015 Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

ISBN 978-9985-74-531-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 31.10.2013 Kas Eesti inimese elukvaliteet on paranenud? Mis on üldse elukvaliteet ja kuidas seda mõõta? Analüütiline kogumik annab ülevaate Eesti elanike elukvaliteedist nii majanduslike näitajate kui ka rahas mittemõõdetavate näitajate põhjal. Peamised käsitletavad valdkonnad on elamistingimused, haridus, tervis, ajakasutus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskonnaellu kaasatus, keskkond, turvalisus ning subjektiivne heaolu.

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22.Kinos käidi rekordiliselt palju: 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Kolmel suvekuul sünnib Eestis umbes 27% lastest. Värskete lapsevanemate üks esimesi ülesandeid on mõelda uuele ilmakodanikule sobiv nimi. Vaatasime viimasel viiel aastal lastele pandud nimede statistika põhjal, millised neist on populaarsed just suvekuudel ja millised muidu levinud nimed jäävad suvel sündinud laste puhul valikust välja.