Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta

Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus

Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul saabus Eestisse 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260. „Loomulik iive oli mullu negatiivne (– 6066 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+1374 inimest). Et negatiivne iive süvenes võrreldes eelnevate aastatega veelgi, siis positiivne rändesaldo seda enam korvata ei suutnud. Nii langes rahvaarv eelmisel aastal pea 5000 inimese võrra,“ ütles ta ja lisas, et viimati langes Eesti rahvaarv 2016. aastal. Sündis 6100 inimest vähem kui suri Esmakordselt Eesti rahvastikustatistika ajaloos, mis ulatub aastasse

8. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Mida näitavad statistikaameti andmed Eestis elavate vanaisade ja vanaemade kohta?