Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2011. aastal esialgsetel andmetel 1% ja võlatase 6% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Igas neljandas Eesti leibkonnas kasvavad lapsed. Turvaliste koduseinte varjus teevad nad oma esimesed sammud, puhkavad päevaseiklustest ja lahendavad koolitükke. Tänasel lastekaitsepäeval uurime lähemalt, millistes tingimustes meie lapsed elavad ja kasvavad.
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.
Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.
Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.
2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60%, teatab Statistikaamet.
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk
Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.