Statistikatöö
Otsingu tulemused
Rahvaloendaja on tõeline Hunt Kriimsilm
Kuupäev 17.03.2022
Artikkel
Rahvaloenduse küsitlejate töö sai veebruariga läbi. Meie tublid loendajad võtsid sellest kaasa suure kogemustepagasi ja kohati ka kustumatud mälestused. Nii mõnigi seik inimeste küsitlemisel näitas, et rahvaloendaja töö ampluaa on palju laiem kui ankeedi täitmine: ühtaegu tuleb olla psühholoog, IT-guru, geograaf, polüglott ja orienteerumise meister.
Töösuhete üldarv on aastaga vähenenud ligi 15 000 võrra
Kuupäev 29.10.2020
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika 25. oktoobri andmed näitavad, et töösuhete koguarv on aastases võrdluses vähenenud ligi 15 000 võrra.
Artikkel
Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Statistikaameti andmekool #2: Täpne rahvaarv selgub pea 70 miljoni andmerea analüüsimisel
Kuupäev 19.01.2024
Artikkel
Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.
Valdkond
Mis uuring see on? Taimekasvatuse uuringuga kogutakse andmeid põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspinna, saagi ja saagikuse, väetiste, mahepõllumajanduse, põldude lupjamise, seemnete kasutamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Suur osa andmeid võetakse registritest (nt PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmed ja PRIA e-põlluraamatut täitvate üksuste andmed) ja puuduvad andmed kogutakse küsimustikuga andmeesitajatelt. Milleks on andmeid vaja? Andmed on ministeeriumitele, Euroopa Liidu institutsioonidele, teadusasutustele ja põllumajandusettevõtjatele aluseks
Sisuleht
Joonisel on esitatud tööjõukulude komponendid tegevusala järgi. Komponentide selgitused on metoodika kirjelduses. Tegevusala Joonistel esitatakse kogu tööjõukulu ja tööjõukulu töötaja kohta ettevõtte põhitegevusala järgi. Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, vaadates kuude ja tegevusalade kaupa ettevõtete tööjõukulu muutust 2020. aastal kolme eelneva aastaga võrreldes. Mõju hindamisel tuleb silmas pidada, märtsi deklaratsioonidel kajastus enamasti märtsi alguses välja makstud veebruari töötasu, mida eriolukorra kehtestamine veel oluliselt ei mõjutanud. Tööjõukulu
Kõiki Eesti inimesi oodatakse täitma rahvaloenduse lühikest e-küsimustikku
Kuupäev 28.12.2021
Artikkel
Tänasest 22. jaanuarini 2022 on avatud rahvaloenduse e-küsimustik, millele on oodatud vastama kõik Eesti inimesed. Rahvaloendaja kõne või külastust võivad oodata üksnes kohustuslikku valmimisse kuuluvad inimesed, kes ise e-ankeeti täitnud ei ole.
Tänaseks on end rahvaloendusel e-loendanud ligi 150 000 inimest
Kuupäev 06.01.2022
Artikkel
Rahvaloenduse e-küsimustiku kaudu on tänaseks, 6. jaanuariks vastuseid laekunud ligi 150 000 inimese kohta. Ankeetide täitmisel on naised olnud meestest märksa aktiivsemad. Lühikesele küsimustikule on aega vastata 22. jaanuarini.
Teenuste väliskaubanduses kasvab info ja side osatähtsus
Kuupäev 04.04.2023
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.