Eesti Post annab 1. märtsil välja statistikaameti 100. sünnipäevale pühendatud postmargi. Alates tänasest on marki ja esimese päeva ümbrikku võimalik soetada Omniva e-poest, esmaspäeval, 1. märtsil jõuavad margid müügile postkontoritesse.
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.
„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.
Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.
Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.