Otsingu tulemused

Rände autonoomsuse aktsepteerimine: Eesti kui sisserände riik

Kuupäev 25.06.2015

Artikkel

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik

Kuupäev 11.03.2010

Artikkel

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel

Uus veeb toob andmed inimestele lähemale

Kuupäev 26.08.2020

Artikkel

Sel nädalal sai statistikaameti veebileht stat.ee uue ilme. Lisaks värskele välimusele on uus koduleht kasutajasõbralikum, tõhusama otsinguga ja vajaliku info leiab mugavalt ning kiirelt üles.

Eriolukorra ajal püsivad kõige vähem paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud

Kuupäev 30.04.2020

Artikkel

Statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega jätkab iga päev liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab jälgida kaardil. Viimaste nädalate andmed kinnitavad, et eriolukorra ajal veedavad inimesed rohkem aega kodus ja liiguvad päeva jooksul lühemaid vahemaid.

Rahvaloendus toob rändeteemalisse teadmatusse selgust

Kuupäev 30.05.2021

Artikkel

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Statistikaamet muugib lahti rikkuse valemit

Kuupäev 10.09.2020

Artikkel

Kes Eesti majanduses teenib raha ja kes mitte? Millise ettevõtte tegevus on mõtestatum ja ettenägelikum, kes aga teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima statistikaameti loodav väärtusahelate mudel.

Kas eestlasi on maailmas üle või alla miljoni?

Kuupäev 22.02.2023

Artikkel

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!

Kuupäev 11.06.2020

Artikkel

Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.

Raketina säravasse andmekosmosesse

Kuupäev 14.12.2023

Artikkel

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Tööturg

Valdkond

Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus