Statistikaamet sai kaugtöö tegija märgise, millega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes pakuvad oma töötajatele võimalust töötada distantsilt.
Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.
Otsime vabatahtlikke, keda kaasata uute küsimustike ümberdisainimise protsessi. Meie eesmärgiks on kasutada arusaadavaid ja andmete õigsust tagavaid küsimustikke, mida ka lihtne täita oleks.
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.
Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Tööõnnetuste statistika annab teavet tööõnnetustes kannatanute tegevusala, soo, vanuse ja töölt eemal viibitud päevade kohta. Tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: kui suur on registreeritud tööõnnetuste arv; mis valdkondades juhtub kõige rohkem tööõnnetusi; kui suur on tööõnnetustes kannatanud inimeste arv; kui palju inimesi hukkub
Statistikaamet avaldas 31. augustil 2021 rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati kogu aegrida 1995. aasta esimesest kvartalist kuni 2021. aasta esimese kvartalini.
2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise ning kasvanud on eramajades elavate leibkondade arv.
Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Kadi Kilgi magistritööga teemal „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel“.
Kuidas tuleb oma igapäevaeluga toime Eesti keskmine diabeedihaige? Kas ja kui tihti vajab ta arstiabi? Milline on tema tervisekäitumine – kas ja kui palju ta iga päev liigub, kui tihti suitsetab või alkoholi tarvitab? Kas ta saab murede korral tuge oma lähedastelt?