Liigu edasi põhisisu juurde
Statistikaamet:
  • Koduleht
    • Statistika andmebaas PxWeb
    • eSTAT
    • Juhtimislauad
    • Tõetamm
    • Väliskaubanduse rakendus
    • Palgarakendus
    • Nimede statistika rakendus

Sotsiaalmenüü

  • Facebook
    Facebook
  • Twitter
    Twitter
  • LinkedIn
    LinkedIn
  • Slideshare
    Slideshare
  • Youtube
    Youtube
  • Instagram
    Instagram

Päise viited

  • Juurdepääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene eSTATi
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Statistikaamet 100
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • in English

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Elamumajandus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus, kalandus ja jahindus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
        • Jahindus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
      • Küsimus24
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
      • Ettevõtete kiirstatistika
      • Tööturu kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Liikuvusanalüüs, 2019–2020
      • Tööturu kiirstatistika, 2019–2020
      • Ettevõtete kiirstatistika, 2019–2020
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • EKOMAR
        • Intrastat
          • Intrastati küsimustiku muudatused 2023
          • Muudatused Intrastati küsimustikus, 2022
          • Kaubavahetus kolmandate riikidega
          • Liikmesriikidevaheline kaubavahetus
          • Main changes in Intrastat 2021
        • SIMSTAT
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
        • Muudatused Palk ja tööjõud (1462) küsimustikus
      • Isiku-uuringud
        • 2023 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Eesti 2021.–2022. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
      • Euroopa statistikavõistlus 2020
        • Reeglid
        • Ajakava
        • Auhinnad
        • Esimese vooru tulemused
        • Eesti võistluse lõpptulemused
        • Osale
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu Andmepärl 2023 töödega
        • Tutvu Andmepärl 2022 töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Statistikaamet 100
      • Eesti statistika postmark
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
      • Aruandlus 3.0
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest

Rahvusvahelise kaubaveo maht raudteel mullu kasvas

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Rahvusvahelise kaubaveo maht raudteel mullu kasvas
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Veoste maht sadamates langes 2022. aastal 15%, raudteedel 24%

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Veoste maht sadamates langes 2022. aastal 15%, raudteedel 24%
Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Möödunud aastal veeti Eesti sadamate kaudu ligi 2 miljonit tonni enam kaupa

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Möödunud aastal veeti Eesti sadamate kaudu ligi 2 miljonit tonni enam kaupa
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 4,5%. Kaubamaht ulatus 39,3 miljoni tonnini, 2020. aastaga võrreldes veeti 1,7 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.

Taasiseseisvumisest alates on raudteel veetud ligi 1,4 miljardit tonni kaupa

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Taasiseseisvumisest alates on raudteel veetud ligi 1,4 miljardit tonni kaupa
Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.

Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu
Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

Transport

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Energia ja transport
  4. Transport
Igapäevaste liikumisvõimalusteta maailm on kujuteldamatu. Eestlaste toidulauale saabuvad banaanid Costa Ricalt, meie puitmööbel aga jõuab nii soomlaste kui ka rootslaste koju. Me vahetame infot, reisime ja liigume ringi rohkem kui eales varem ühest linnajaost teise, maalt linna, riigist riiki. Hea transpordisüsteem on tänapäevase elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. Peamised transpordiliigid on järgmised: maismaatransport (ehk maantee- ja raudteetransport); veetransport; õhutransport. Transport mõjutab väga palju peaaegu kõiki majandusharusid ja teenindussektorit, mille käekäigust ja

Kaubavedu sadamate kaudu 2023. kvartal

Küsimustik
  1. Avaleht
  2. Küsimustikud
  3. Kaubavedu sadamate kaudu 2023. kvartal

Küsimustikuga „Veoki kasutamine“ (varasem „Kaubavedu teedel“) uuritav statistiline üksus on kaubaveoauto.

Valikusse sattunud kaubaveoauto andmed esitatakse kord aastas ühe kindla vaatlusnädala kohta.

 

Sisenedes elektroonilisse keskkonda eSTAT näete, millise kaubaveoauto andmed millise nädala kohta on vaja näidatud esitamistähtajal esitada.

Valimisse kuuluv(ad) sõiduk(id) vastaval vaatlusnädalal on kuvatud ka rubriigis Andmete esitamise kohustus/Märkused: https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamise-kohustus .

Kaubaveod maanteedel vähenesid esimesel poolaastal ligi kolmandiku

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kaubaveod maanteedel vähenesid esimesel poolaastal ligi kolmandiku
Esimesel poolaastal vedasid Eesti veokid kokku üle 10 miljoni tonni kaupa, mis on 30% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Esimeses kvartalis veeti maanteedel kaupa 4,4 miljonit tonni, teises kvartalis 5,7 miljonit tonni.

Kaubavedude mahud teedel mullu taastusid

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kaubavedude mahud teedel mullu taastusid
Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Reisiliiklus sadamate kaudu eelmisel aastal elavnes, kaubavedu vähenes

Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Reisiliiklus sadamate kaudu eelmisel aastal elavnes, kaubavedu vähenes
2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Pagination

  • Eesolev leht 01
  • Lehekülg 02
  • Lehekülg 03
  • Lehekülg 04
  • Lehekülg 05
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid