Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Koroonakriisi jälg Eesti majandusele: tõusud, langused ja prognoos

Blogi
Postitatud 12. august 2021 9:00 , Robert Müürsepp

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Koroonaviirus on Eestis fookuses olnud ligi poolteist aastat. Selle ajaga on terviseameti andmetel olnud meil üle 135 000 kinnitatud haigusjuhtumi ja kahjuks ligi 1300 surma. Koroonateste on tehtud rohkem kui Eestis on elanikke. Praeguseks on pooled Eesti elanikest saanud kätte vähemalt ühe kaitsesüsti ja 44% elanikest on täielikult vaktsineeritud.

Tervise kõrval on koroonakriis jätnud jälje ka Eesti majandusele, mida oleme nii eriolukorra kui ka lõdvemate piirangute ajal saanud tunda oma igapäevaelus. Tarbime oluliselt vähem kõike, mis on seotud kodunt väljas käimisega. Vähenenud on riiete ja jalatsite ostmine ja väljas söömine, kütuse tarbimine ja kulutused vabale ajale.

Seevastu panustavad inimesed rohkem oma kodudesse. Oleme suurendanud kulutusi eluasemele ja kommunikatsioonile nii töö- kui ka eraelus. Käies vähem väljas söömas, on suurenenud kulutused meie kodusele toidule ja joogile.

Langusele järgneb tõus

Loomulikult on piirangud vähendanud ka reisimist. Paljud pole mõnda aega käinud välismaal mägedes suusatamas ega soojal maal rannal peesitamas. Samuti pole välisturistid pääsenud siia uudistama. Koroonakriisi alguses aeglustus kaubavahetus transpordiraskuste tõttu.

Kõige sügavama jälje jättis Eesti majandusele 2020. aasta teine kvartal, mil meil kehtis eriolukord. Selle tõttu langes SKP 7%. Aga nagu mõned kindlasti mäletavad, kardeti esialgu veelgi mustemaid stsenaariumeid.

Võrdlusena võib välja tuua, et 2008–2009 majandussurutise ajal langes Eesti SKP neli kvartalit järjest üle 10%. Kõige suuremaks kukkumiseks jäi toona 2009. aasta kolmas kvartal, mil langus oli koguni 19%. Toona võttis kriisieelsele tasemele jõudmine aega üle viie aasta. Sel korral on läinud paremini. Juba selle aasta esimeses kvartalis nägime taas majanduskasvu, mis oli koguni 5%.

Väga hästi on Eesti majanduse kohanemisvõimekust näha ka väliskaubanduses, mis hakkas juba eelmise aasta lõpus lähenema ajalooliselt kõrgetele näitajatele.

Teise kvartali kohta annab esialgne statistika samuti julgustavaid märke. Aastatagusest 7% kukkumisest näib majandus olevat väljunud. Nii tööstusettevõtted kui ka jaekaubandus on kevadkuudel näidanud tugevaid tulemusi.

Kuigi varasemast tasemest veel kaugel, on turistid meie juurde naasnud. Suurte piirangute puudumine rahvusvahelistele vedudele tähendab head käekäiku ka väliskaubandusele. Paranemist näitab ka uute sõiduautode registreerimine, mida sageli peetakse heaks majandusindikaatoriks.

Taastumine jätkub

Siiski ei ole kõik majandussektorid veel endist hoogu tagasi saanud. Majutus ja toitlustus aga ka meelelahutussektor ootavad endiselt paremaid aegu.

Ka töötute arv püsib võrreldes varasemate aastatega suur. Selle aasta esimeses kvartalis jõudsime koroonaaja kõrgeimale tasemele – märtsis oli Eestis 57 799 registreeritud töötut. Teises kvartalis hakkas see taas vähenema ja juunis oli 50 160 töötut, mis jääb aasta varasemaga samale tasemele.

Kui aasta tagasi eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodidel pidurdas hinnalangus majanduslangust, siis nüüd ootab meid vastupidine pilt. Majanduse avanemisega kaasnenud laialdane hinnatõus hoiab üldist kasvu tagasi. Tarbijahinnad tõusid juunis 3,8%, tööstustoodangu tootjahinnaindeks 9,4% ja ehitushinnaindeks terve kvartali peale kokku ajalooliselt kiirelt 6,2%.

Mis edasi tuleb?

Mis moel kõik see teise kvartali majanduskasvuna täpselt väljendub, on hetkel veel vara öelda. Detailsem andmetöötlus alles käib ja ametliku SKP numbri saame teada augusti viimasel päeval. Siiski on võimalik esmaste andmete pealt anda hinnanguid.

Üks võimalus on ökonomeetrias levinud dünaamilised faktormudelid. Nende korral kasutatakse mitut eri indikaatorit, mis on ühel või teisel moel seotud uuritava nähtuse käitumisega. Nii võime kasutada eelnevalt mainitud näitajaid, et mudeldada SKP liikumist aastate jooksul. Kuna selline lähenemine tugineb mitmele eeldusele, tähendab see, et on võimalik luua erinevaid stsenaariume, sarnaselt sellega, kuidas koroonakriisi alguses prooviti hinnata selle edasist kulgu ja mõju majandusele.

Siinkohal võikski olla lahenduseks vaadata lihtsalt hinnanguvahemikku. Aga ka sel juhul näeme, et võime eksida. Taolisi möödapanekuid on eriti lihtne teha majanduses ebatavalistel aegadel, kui on palju määramatust ja üksikutel muudatustel võib olla suur mõju. Aasta 2020 seda kindlasti oli.

Esmapilgul tundub, et teise kvartali majanduskasv võiks osutuda mõne protsendiliseks. Samas võib juhtuda, et aasta tagasi toimunud sügavamale langusele järgneb hoopis kiirem kasv.

Mingi aimduse laiemast majanduspildist saame juba 17. augustil, kui Eurostat avaldab oma kiirhinnangu Euroopa majandusele. Siis näeme, kuidas on läinud meile sarnase käekäiguga riikidel ja teistel, kes kogesid eriolukordade ajal veelgi sügavamat langust.

 

NB!
14. augustil kell 12 toimus Paide arvamusfestivalil arutelu „Koroonakriisi mõju Eesti majandusele – hoop või tõuge?“. Kuula järele.

Hooldustööde tõttu ei tööta andmete esitamise keskkond eSTAT ja väljundkaardi rakendus 26.09 kell 8.00 kuni 16.00. Vabandage ebamugavuste pärast!