Ühiskonna muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks saaksid Euroopa statistikaametid võtta endale täiendavaid ülesandeid ning pakkuda lisaks riiklikule statistikale uusi andmeteenuseid. Samal ajal tuleb säilitada enda roll kvaliteetsete andmete usaldusväärse allikana. Just sellised mõtted suunasid arutelusid  möödunud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa statistikaametite iga-aastasel konverentsil DGINS.

Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.

Sel pühapäeval, 20. oktoobril tähistatakse üheksandat korda Euroopa statistikapäeva, mis seekord keskendub küsimusele, kuidas aitab riiklik statistika mõista ühiskonnas toimuvat. Kuidas aga jõuda andmeteni, mida riiklikud statistikategijad toodavad? Kuidas andmeid lugeda ja kuidas neist väärtust luua? Statistikaamet vaatas üle andmetarkuse 3 sammast. 

Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu. 

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Alice Mikk, kes kaitses kevadel magistritöö TalTech majandusanalüüsi erialal teemal „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“. Mikku magistritöö eesmärk oli analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport 1% ja import 8%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta augustis majutusettevõtetes 455 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv suurenes, siseturistide arv aga vähenes.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 0,3% ning tõusis võrreldes mulluse septembriga 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 5,5% kallimad.