VÄLISPROJEKTIDE PROJEKTIJUHT
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
70 miljonit andmerida analüüsimiseks: täpne rahvaarv selgub kevadeks
Jaanuari keskel avaldas statistikaamet, et Eestis elab 2026. aasta alguse seisuga 1 362 954 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarvu avaldab amet aprillis. Kas vahepeal leitakse registritest sünde ja surmi juurde? Ja miks teab statistikaamet alles kevadeks, kes Eestisse ja siit välja rändasid?
Sinu vastus loeb: statistikaamet viib sel aastal läbi seitse olulist isiku-uuringut
Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse.
Töötuse määr oli mullu 7,5%
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.
2025. aastal oli majutusettevõtetes turiste varasemast veidi rohkem
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 3,7 miljonit turisti, mida on 2% enam kui aasta varem, kuid 3% vähem kui kriisieelsel 2019. aastal. 2024. aastaga võrreldes oli välisturiste rohkem, siseturiste aga veidi vähem.
Kaupade eksport kasvas 2025. aastal 7% ja import 8%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga 16% ja import 4%.
Tööstustoodangu maht kasvas 2025. aastal 1,7%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aastal püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui aasta varem. Tööstuse kolmest sektorist kasvas tootmine töötlevas tööstuses 3,1%, kuid kahanes mäetööstuses 0,9% ning energeetikas 8,5%.
Mida räägivad kõige värskemad andmed Eesti majanduse kohta?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2%
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.
SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid
Seoses üleminekuga uuele arvutitöökohateenusele võib statistikaameti töös 27.01–30.01 esineda tehnilisi tõrkeid.
Ehitushinnad tõusid eelmisel aastal 1,5%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 1,5%. Indeksi kasvu mõjutas enim materjalide hinnatõus.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes detsembris 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,1% ja võrreldes 2024. aasta detsembriga 0,5%. Indeksit mõjutas enim hinnalangus kütteõlide tootmises ja elektri- ja soojusenergiaga varustamises.
Eesti rahvaarv langes esialgsetel andmetel 7041 inimese võrra
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.