Uudis

Esita andmed statistikaametile...ühe hiireklõpsuga?

Statistikaamet kogub ettevõtetelt ja teistelt asutustelt igal aastal andmeid ligi 100 küsimustikuga. See on märkimisväärne koormus – kas vajalikke andmeid ei saaks lihtsamalt kätte? Statistikaamet töötab selles suunas, et võimalikult suurt osa aruannetest saaks tulevikus – piltlikult öeldes  – esitada ühe hiireklõpsuga. 

Loe edasi 28. november 2025
Blogi

Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.   Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Loe edasi 13. oktoober 2011
Blogi

Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.   Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Loe edasi 13. oktoober 2011
Blogi

Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik
Loe edasi 8. oktoober 2011
Blogi

Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik
Loe edasi 8. oktoober 2011