Uudis
Tule tööle
ANALÜÜTIK
Uudis
Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?
Statistikaamet kutsub alates 12. maist osalema Eesti ettevõtteid innovatsiooniuuringus. Uuring kestab 15. augustini ja sellega kogutakse andmeid tegevuse kohta aastatel 2022–2024. Sel korral kogutakse andmeid ka põllumajandusettevõtetelt.
Blogi
Eesti ema arvudes: 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta
Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?
Uudis
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.
Uudis
Eesti rahvaarvu prognoos aastaks 2085 on 1,2 miljonit inimest
Täna avalikustab statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085. Teiste oluliste näitajate seas selgub, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.
Blogi
Statistikaameti andmekool #2: Täpne rahvaarv selgub pea 70 miljoni andmerea analüüsimisel
Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.
Blogi
Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.
Uudis
Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne (parandatud 16.05.2023)
Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.
Uudis
Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.
Blogi
Rahvastiku vananemine ei lase rahvaarvu kasvust rõõmu tunda
Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.
Uudis
Blogi
Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi
2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.
21. mail on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!