Vastused

Eestis pakub käesoleval õppeaastal muusikaga seotud õpet 101 erahuvikooli ja neil õppekavadel õpib 10500 õpilast. Tallinnas vastavalt  52 erahuvikooli ja 5700 õpilast. Tuleb märkida, et nende koolide hulgas on ka huvikoole, kes ei ole end Eesti Hariduse Infosüsteemis märkinud muusika- ja kunstikooliks. Puhtalt selliseid erahuvihariduskoole, kelle õppeasutuse tüüp on huvikool, alamtüüp on muusika- ja kunstikool ja kus õpitakse muusikaga seotud õppekavadel, on Eestis 37 (õpilasi 4200) ja Tallinnas 18 (õpilasi 1300). Täpsemalt saate teile huvipakkuvates lõigetes huvihariduse andmete kohta uurida HaridusSilma portaalist.

2021/22. õppeaastal oli statsionaarses õppes vene õppekeele või keelekümbluse metoodikaga lõpetajaid 59, kellest 32 jätkas kõrgharidusõpingutega. Seega 54%. Vaata lisa HaridusSilma portaalist. 

Sel teemal teeb väga põhjalikke uuringuid Kutsekoda. Näiteks 2021. a sotsiaaltöö uuringu aruandest tuleb välja, et kõrgkoolis sotsiaaltöö valdkonna lõpetajatest töötab erialasel tööl 42%.

Inimeste arengu ja harituse hindamine on väga komplitseeritud ning statistikaamet selliseid andmeid ei kogu. Küll aga on meil palju andmeid inimeste hariduse omandamise kohta. Näiteks viimase rahvaloenduse alusel selgus, et 42,9%-l üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeim haridustase keskharidus ja 37,1%-l kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20% Eesti elanikest. Võrreldes eelmise loendusega 10 aastat varem on kõrgharidusega inimesi suhteliselt rohkem ja põhiharidusega inimesi vähem. Keskharidusega inimeste osatähtsus on jäänud samale tasemele. Loe lisainfot rahvaloenduse teemalehelt. Samuti võib teile huvi pakkuda blogilugu teemal „Kas Eesti rahvas on hariduse usku?“ 

Huviringide statistikat teevad statistikaamet ja haridusministeerium huvihariduse valdkonade lõikes. 10-12 aastased osalevad valdavalt spordiga seotud huviringides (55%) ja muusika ja kunstiga seotud huviringides (28%). Kõige vähem aga looduseteemalistes huviringides (1%) ja tehnikaga seotud huviringides (4%). Poiste hulgas on sport ülekaalukalt kõige populaarsem (67%), poiste hulgas teisel kohal on 16% muusika kunst. Tüdrukute hulgas on spordi ning muusika ja kunstiga seotud huvialades osalemine võrdsem (vastavalt 43% ja 39%). Andmed on 2021/22 õppeaasta kohta.

Huvihariduses osalejate kohta lisainfot uuri meie andmebaasist siit ja haridusandmeteportaalist HaridusSilm, kus saate endale huvipakkuvates lõigetes andmeid väga täpselt filtreerida (k.a õppekava tasemel).

2021/22 õppeaastal võeti ülikoolidesse vastu 307 õigusteaduse üliõpilast. See on 3,9% kõigist sisseastujatest.

Vaata lisaks meie andmebaasist siit.

Koolide lõikes õppijate andmed on olemas alates Eesti Hariduse Infosüsteemi loomisest 2005. aastal. Pärnu-Jaagupi Põhikooli õpilaste arv 2005/06 õppeaastal oli 354. See langes kuni aastani 2015/16 (171 õpilast) ja alates sellest ajast on tõusnud 256 õpilaseni käesolevaks õppeaastaks. Andmed võetud HaridusSilma portaalist.

2021/22 õppeaastal gümnaasiumi lõpetanutest jätkas lõpetamisele järgneval aastal kutsekoolis 7%. Üldhariduskoolide lõpetajate käekäigu kohta leiab infot HaridusSilma portaalist.

Viimase rahvaloenduse alusel selgus, et üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgharidusega 37,1%. Võrreldes eelmise loendusega kümme aastat varem on kõrgharidusega inimesi suhteliselt rohkem. Loe lisainfot rahvaloenduse teemalehelt.

Rahvastiku kõrgeima omandatud haridustaseme info ka piirkondade ja vanuste kaupa on olemas meie andmebaasi tabelis RV0231U.

2020. aastal oli kõrgkoolides 5968 õpingute katkestamist. Paraku ei tule sellest välja, kas kõik need inimesed ka kõrghariduse omandamise tervikuna pooleli jätsid või suundusid hoopis mõnda teist õppekava õppima. Vaata lisa meie andmebaasist siit.

Statistikaameti avaandmed on kõigile kasutamiseks ja need on jagatavad Creative Commonsi (CC) litsentsiga BY-SA 4.0, mille kohaselt võib neid kopeerida, levitada, ümber töödelda jne tingimusel, et viidatakse autorile, siinkohal Statistikaametile.

Sotsiaalvõrgustikke kasutas 2021. aastal 49% ettevõtetest. Eraldi Facebooki kasutamise kohta meil infot ei ole, nende hulk on selle 49% sees.

Eraldi iduettevõtete vanemtarkvaraarendajate kohta meil kahjuks statistikat ei ole. Tarkvaraarendajate palkade kohta üldiselt leiab aga infot statistikaameti palgarakendusest. Selle järgi oli täiskohaga töötava tarkvaraarendaja mediaanbrutotöötasu Eestis 2022. aasta neljandas kvartalis 3800 eurot.

Statistikaamet otseselt küsituid andmeid ei arvuta ega avalda.

Avaldame andmeid puidu ekspordi kohta väliskaubanduse andmebaasi tabelis VKK30: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (KN) JA RIIGI JÄRGI 2004 - 2022. Vajalik on teada, mis puidu kohta täpsemalt andmeid otsitakse – kas palgid, pelletid, küttepuud, mööbel jne.

Raiemahtude osas on statistikaameti andmebaasis SMI osas 2019. a andmed avaldatud tabelis  M03: METSARAIE RIIKLIKU METSAINVENTEERIMISE (SMI) HINNANGUL ja raiedokumentide alusel 2020. a andmed tabelis MM04: METSARAIE RAIEDOKUMENTIDE ALUSEL MAAKONNA JA METSAMAA LIIGI JÄRGI. Uuemad andmed on hetkel ainult Keskkonnaagentuuril, kes raieandmeid kogub.

Andmed selle kohta, kui palju puitu põletatakse kütusena Eestis kokku on avaldatud andmebaasi tabelis KE062: KÜTUSE TARBIMINE TEGEVUSALA JA KÜTUSE LIIGI JÄRGI. Kahjuks ei ole statistikaametil andmeid spetsiifiliselt Eesti päritolu puidu kohta.

Kui palju põletatakse Eestis raiutud puitu välismaal – sellele saab kaudselt jällegi vastuse väliskaubanduse andmebaasi tabelist, kui vaadata andmeid küttepuude (kaminaküttepuud jms) ja pelletite ekspordi mahu kohta.

Ulukite ja nende küttimisega seotud andmeid avaldab Keskkonnaagentuur oma Keskkonnaportaalis. 

Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus on ligikaudu kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul.

Kõikide maavarade väärtust ei ole kokku arvestatud, küll aga on loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on eraomandis 48,5% metsast.

Keskkonnaministeeriumi andmetel jaguneb metsamaa pindala omandivormiti:

• RMK (riik) - 46,3%;
• Muu riigimaa - 4,7%;
• Füüsiliste isikute maa 27,4%;
• Juriidiliste isikute maa - 21,1%;
• Omand määramata - 0,5%

Välismaalaste käes on 14 tuhat hektarit metsa, ehk siis 0,6% metsast. Info on leitav meie andmebaasi tabelist KK090.

2020. aasta kultuurielus osalemise andmete põhjal ostis uuringule eelnenud 12 kuu jooksul e-poodidest või interneti vahendusel kultuuritooteid veidi üle 481 000 inimese, kellest ligi 90 000 ostis ka muusikat. Järgmine kultuuriuuring toimub alates 2023. a juulist, millega kogutakse ajakohasemat infot Eesti elanike kultuuritarbimise kohta. Täpsemat infot on võimalik leida ka Music Estonia kokkuvõtvast raportist. 

Ülevaadet eestimaalaste muusika eelistustest digikanalites statistikaameti andmetest kahjuks luua ei ole võimalik.

Detailset statistikat Eestis üritustel muusikale tehatavate kulutuste kohta kahjuks statistikaametil ei ole.

Muusikalise huvitegevusega seotud kulusid statistikaametil paraku ei leidu. Kui uurida 2020. aastal lõppenud leibkonna eelarve uuringu tulemusi, siis on võimalik välja tuua näiteks muusikariistade ostmisele kulutatud summa. Nimelt oli muusikainstrumente soetanud leibkonnade hulgas kulu instrumentide peale aastas keskmiselt 778,5 eurot. Leibkondade eelarve kohta võib põhjalikumalt uurida statistikaameti andmebaasist siit. 

Täpset helisalvestusstuudiote või helisalvestusteenuse pakkujate arvu statistikaameti andmetes ei leidu, küll aga oli 2021. aastal Eestis 97 ettevõtet, mille tegevust liigitatakse "Helisalvestiste ja muusika kirjastamise" alla. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et selle kategooria alla loetakse ka nootide kirjastamine, originaalsalvestiste tootmine, muusikateoste tutvustamine jms.

Statistikaametil leidub andmeid külastajate, kontserdikorraldajate ja kontsertide arvude kohta Eesti maakondade lõikes siin. Kontserdipiletite kohta detailsema info saamiseks võib võtta ühendust näiteks MTÜ Music Estonia esindajatega.

Detailset statistikat kogu Eesti kohta meil ei leidu, kuna kõikvõimalikke artiste, kes oma loomingut Bandcamp'i, Spotify'sse, Soundcloudi, Youtube'i vm igal aastal üles laeb, on tuhandeid. Neid artiste kaardistada ja nende loomingu üle täpset arvestust pidada ei ole paraku statistikaametil võimalik. Kui aga on huvi elukutseliste heliloojate vastu, siis nende uudisloomingust peab nimekirja Eesti Muusika Infokeskus EMIK: https://www.emic.ee/uudisteosed

Eesti artistide kohta võib täpsemat infot leida musicestonia.eu veebilehelt.

Statistikaameti andmebaasi tabel RR056 näitab valitsemissektori kulusid valitsemisfunktsiooni järgi, kuid agregeeritumal (koondatumal) tasemel. Eraldi loomemajanduse kaardistusi muusika kohta on 4-5 aastase intervalliga teinud Eesti Konjunktuuriinstituut.

Eelmisel aastal treenis Tartu spordiklubides ja -koolides 1764 jalgpalli harrastajat ja 777 korvpalli harrastajat. Seega jalgpalli harrastatakse Tartus rohkem kui korvpalli.

Vaata lisaks: www.spordiregister.ee/et/statistika.

Eelmisel aastal oli Eestis spordiklubides ja -koolides 3874 laskespordi harrastajat (3330 meest ja 544 naist).

Laskespordi alaliikide kaupa oli harrastajaid järgmiselt:

1. jahilaskmine - 681 inimest
2. laskmine - 2114
3. jahipraktiline laskmine - 283
4. field targed - 193
5. praktikal laskmine - 1428

Osa harrastajaid tegeleb mitme laskmise alaliigiga, seetõttu on spordiala “laskesport” harrastajaid kokku vähem kui viie alaliigi summa näitab. Vaata veel: www.spordiregister.ee/et/statistika.

Eesti Spordiregistri andmete põhjal ei ole võimalik leida sportlaste keskmist vanust, sest andmeid kogutakse vaid kahe vanuserühma kohta: alla 20-aastased ja 20+ vanuses harrastajad.

Statistikaametil ei ole andmeid, kui palju jäätist süüakse, küll aga on meil infot, kui palju jäätist Eestis toodetakse (vt statistika andmebaasist tabelit TO030) ja kui palju jäätist me riigist välja viime ning sisse toome (VKK10). Näiteks teame, et 2022. aastal toodeti Eestis kokku 8 235,5 tonni jäätist. Jäätise toodang on suurim muidugi suvel, tutvu ka meie suvel tehtud sotsiaalmeediapostitusega siin, kus sellest veidi juttu. 

Majandusaasta aruanne (MAA) esitatakse Äriregistrile. Statistikaametile pole teada MAA-d mitteesitanud juriidiliste isikute arvu.

 Soovitame selle küsimusega maksu- ja tolliameti poole pöörduda.

Eesti ettevõtete (välja arvatud finants- ja kindlustustegevuse ettevõtete) müügitulu oli 2021. aastal 79,9 miljardit eurot ja 2020. aastal 66,5 miljardit eurot.
Rohkem infot meie andmebaasis tabelis EM001: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD

Viimase kvartali SKP näitas, et peamiselt välisnõudlus on meie majandust tervikuna pidurdanud. Loomulikult on ka kiire hinnakasv oma jälje jätnud. Samas mingeid struktuurseid probleeme pole näha olnud.

Statistikaamet varustab ühiskonda andmetega, mille pealt prognoose koostatakse.  Prognoose ja täpsemaid ootusi võib näha Eesti Panga ja kommertspankade kodulehtedelt.

2022. aasta kokkuvõttes langes SKP möödunud aastal 1,3%. Suurima positiivse mõjuga olid koroonakriisist taastunud majutus ja toitlustus. Seda toetasid vähemal määral mitmed teised tegevusalad. Tugevama negatiivse panusega paistsid silma kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused.

Eratarbimine kasvas eelmisel aastal 2,6%, valitsemissektori tarbimine jäi 2021. aasta tasemele. Investeeringud langesid aasta kokkuvõttes 10,9%. Küllaltki võrreldava tempoga kasvasid nii eksport (5,0%) kui ka import (5,8%). Netoeksport oli aga teist aastat järjest negatiivne – Eestisse osteti 200 miljoni euro eest rohkem kaupu ja teenuseid, kui suudeti ise välismaale müüa.

Vaata lähemalt uudisest "Eesti majandus langes möödunud aastal 1,3%". 

2022. aastal oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides keskmine brutokuupalk 1685 eurot. Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info- ja sidetegevusalal (3035 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2708 eurot) ning energeetikas (2392 eurot), madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1214 eurot) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1058 eurot).

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ja imporditi 24,9 miljardi euro eest. Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat (4 mld euro eest), elektriseadmeid (2,8 mld eurot) ning puitu ja puittooteid (2,3 mld eurot). Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat (4,9 mld eurot), elektriseadmeid (2,7 mld eurot), transpordivahendeid (2,5 mld eurot), metalli ja metalltooteid (2,4 mld eurot) ning mehaanilisi masinaid (2,4 mld eurot).

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksporditi 2022. aastal teenuseid jooksevhindades 10,8 miljardi euro ning imporditi 8,4 miljardi euro väärtuses. Nii ekspordis kui impordis olid suurima osatähtsusega muud äriteenused (eksporditi 907 milj euro eest ja imporditi 680 milj euro eest), transporditeenused (eksport 690 milj eurot, import 644 miljonit eurot), telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused (eksport 676 milj eurot, import 416 milj eurot) ning reisiteenused (eksport 309 milj eurot, import 250 milj eurot).

Kaupade ja teenusete väliskaubanduse andmed leiad statistikaameti andmebaasist .

SKP jooksevhindades elaniku kohta oli 2022. aastal 27 167,4 eurot.

Korterite hinnamuutust linnade lõikes tasub uurida Maa-ametist.

Sellist infot meil kahjuks ei ole, kuna tol ajal seda ei kogutud.

Konfidentsiaalsusreeglitele tuginedes me üksikute ettevõtete kohta andmeid avaldada ei saa. Küll aga on statistikaametil olemas posti- ja kullerteenuste juhtimislaud, kus palju huvitavat infot.

Konfidentsiaalsusreeglitele tuginedes me üksikute ettevõtete kohta andmeid avaldada. Statistikaameti tabelis EM001: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI (aasta andmed) on andmed teiste tegevusalade hulgas ka kinnisvaraalase tegevuse ja alamtegevusalade kohta.
 

Küsimus täismahus:

Kuidas ja kas Statistikaamet on suutnud säilitada ekspordi-impordi andmestiku võrreldavuse 2022. ja 2021. aasta vahel (Euroopa Liidu riikidega), kui 2022. aastal oli kauba Euroopa Liitu lähetamise statistiline lävi 200 tuh eurot aastas (2018-2021. a aga 130 tuh eurot) ja kauba saabumise lävi on 2022. aastast 400 tuh eurot (2018-2021. a 230 tuh eurot)? Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse kohta tuleb teatavasti INTRASTAT aruanne esitada neil ettevõtetel, kel kauba lähetamine või saabumine ületab teatud nn statistilise käibe läve.

Vastus: 

Väliskaubanduse andmeid kogutakse ja avaldatakse jooksevhindades. Intrastati statistilise läve muutmisel arvestame sellega, et täidaksime Euroopa Komisjoni rakendusmäärust ja koguksime majandusüksustelt Intrastati lähetamise küsimustikuga vähemalt 95% lähetamise andmetest. Intrastati saabumise läve määramisel peame silmas, et koguksime vähemalt 93% saabumise andmetest.

Hapukapsa kuise müügi kohta meil andmed puuduvad, sellist infot saaks erinevatelt poekettidelt. Küll aga on meie andmebaasis leitav aastane hapukapsa toodangumaht: TO66: TÖÖSTUSTOODANG.

Liha kasutamise andmeid avaldab statistikaamet andmebaasi tabelis PM42: LIHA RESSURSS JA KASUTAMINE. Tabeli andmetel eksporditi 2021. a liha ja rupse kokku 49 300 tonni ja inimeste poolt tarbiti Eestis 109 200 tonni. Antud tabelis puuduvad kahjuks aga elusloomade ekspordiandmed.

Vajalikud väliskaubanduse andmed on avaldatud aga väliskaubanduse andmebaasi tabelis VKK30: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (KN) JA RIIGI JÄRGI 2004 - 2022
Tabeli järgi eksporditi 2021. aastal elusloomi kokku 14 910 737 kg, sellest 500kg olid elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid, 12 199 916 kg olid elusveised, 1 904 358 kg olid elussead, 490 697 kg olid eluslambad ja -kitsed, 315 215 kg olid eluskodulinnud ja 51kg olid muud elusloomad.

Statistikaametil puuduvad andmed selle kohta, milline piirkond Eestis kasutab kõige rohkem kohalikku toitu või toorainet.

Põllumajandussaaduste koguseliste bilansside andmete alusel saab arvutada osade põllumajandussaaduste isevarustatuse tasemeid kogu Eestis kokku. Põllumajandussaaduste koguselisi bilansse koostab statistikaamet igal aastal, selle käigus leitakse toodangu ja ekspordi-impordi andmete alusel mudelipõhiselt arvestusliku tarbimise (tabelid PM20, PM29, PM31, PM33, PM34, PM37, PM42, PM45 ja PM47). Samuti on analüütilistes ülevaadetes leitud toodangu ja tarbimise andmete alusel isevarustatuse tase, jagades selleks toodangu koguse tarbimisega. Vaata lisaks meie andmebaasist siit.

Põllumajandussaaduste koguseliste bilansside puhul peab arvestama, et osade saaduste puhul on kaetud ka töödeldud tooted ja need teisendatakse põhitooteks Eurostati poolt pakutud koefitsiente kasutades. Kui töödeldud tooteid bilanssides ei sisaldu, siis peab arvestama, et tarbimiseks minev kogus sisaldab ka töötlemiseks minevat kogust ja viimane omakorda võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust. Põllumajandussaaduste koguselisi bilansse koostatakse teravilja- ja õliseemnete osas Eurostati tellimusel ja teiste põllumajandussaaduste osas maaeluministeeriumi tellimusel kasutades selleks varasemalt Eurostati poolt välja töötatud metoodikat.

Soovitame pöörduda Eesti Jahimeeste seltsi poole, kes jahiturismi Eestis reguleerib. Samuti on neil andmed ka jahitrofeede kohta. Statistikamet ei kogu ega avalda jahindusega seotud andmeid.

Saime palju küsimusi kasside ja koerte kohta. Soovitame andmete saamiseks pöörduda otse lemmikloomaregistri või loomade varjupaikade poole. Statistikaamet ei kogu ega avalda andmeid lemmikloomade kohta.

Mesilasperede arv on viimastel aastatel suurenenud, viimase 10 aastaga on see kasvanud 41%. 2022. a oli Eestis 55 tuhat mesiperet. Mesinduse kui valdkonna populaarsuse hindamise jaoks soovitame ühendust võtta mõne valdkonna organisatsiooniga.

Kaljukitsi Eestis ei ela, põllumajandusloomade arvu leiab andmebaasi andmetabelist PM09.

Kaljukitse tähtkujuga kokkulangevatel kuupäevadel on sündinud 104 898 inimest ehk 7,88% elanikkonnast.

Kui Eestis oleks kinnisvaramaks, siis suureneks riigieelarve tulu, ent mis ulatuses, on raske määrata, kuna puudub kinnisvara väärtuste andmebaas. 

2023. aasta kohta andmeid veel ei ole. 2022. aasta lõpus oli aga valitsemissektori võlatase 6,7 miljardit eurot (tabel RR061) ning rahvaarv 1. jaanuaril 2023. aastal oli 1.36 miljonit (tabel RV021). Ehk siis inimese kohta on valitsemissektori võlg ligikaudu 4900 eurot.

Dokumentide väljastamise eest vastutab ja nende üle peab arvet Politsei- ja piirivalveamet (juhilubadega tegeleb Transpordiamet). Küll aga teame, et viimase rahvaloenduse ehk 31.12.2021 seisuga elas Eestis 66 592 kodakondsuseta inimest.

Statistikaamet arvutab oodatavat eluiga sünnimomendil kolmes hariduslikus jaotuses. Põhiharidusega (või madalama) inimeste keskmine oodatav eluiga 2021. aastal oli 70,3 aastat, keskharidusega inimestel 76,5 aastat ja kõrgharidusega inimestel 81,0 aastat. Vaata lisa meie andmebaasist siit.

Küsitud andmeid kogub politsei- ja piirivalveamet.

Statistikat "poliitiku" definitsiooni kui sellise alusel meil ei ole, kuid on statistikat valimistel kandideerinud inimeste kohta: 33% 2023. aasta riigikogu valimistel kandideerinutest olid naised. Valituks osutus 30 naist. 2021. aasta KOV valimistel kandieeris 10 025 inimest, neist 38,4% olid naised. Täpsemat statistkat leiab valimised.ee lehelt.

Statistikaameti kodulehel on olemas rahvastikupüramiidid aastate 2000, 2011 ja 2021 kohta erinevate haldusüksuste kaupa (maakond, kohalik omavalitsus, valla-sisesed linnad). Meie piirkondliku statistika juhtimislaual on perioodi 2015-2022 rahvastikupüramiidid maakondade ja valdade lõikes. Graafiku filtrist saab valida küsijat huvitava haldusükse ja aasta. Juhime tähelepanu, et haldusjaotus kõigi aastate juures vastab 2021. aasta haldusjaotusele (st 2000. aasta seis on teisendatud vastavusse 2021. aasta seisule). 

Järgnev statistika on 2021. aasta abielude ja lahutuste põhjal. 2021. aastal oli keskmise abielluja vanus naiste puhul 34,5 ja meeste puhul 37. Esmaabiellujatest on naised keskmiselt 30,4 aastat vanad ja mehed 32,4. Arvuliselt abiellus kõige rohkem 30 aastaseid naisi (333) ja 31 aastaseid mehi (332). Keskmine mehe vanus lahutuse hetkel oli 43 aastat, naise keskmine vanus 40 aastat. Kõige enam oli meeste hulgas 41-aastaseid lahutajaid (105) ja naiste hulgas oli enim 35-aastaseid lahutajaid (126)

Kõige populaarsem on 25.03 - siis on sünnipäev 4031 inimesel. Samuti on ka kõige rohkem sünnipäevi märtsis - 118 492.

Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2021. aastal oli 28,6 aastat, viimase kahekümne aasta jooksul on see arv tõusnud 4,4 aasta võrra. Täpsema info leiad meie andmebaasist siit.

Veidi vähem kui igas teises peres (45,2%) on alaealisi lapsi. Pooltes (50,8%) nendest peredest kasvab üks alaealine laps. Kaks last on 35,7% peredes ning 13,5% peredes kasvab kolm või enam alaealist last. Keskmiselt on ühes alaealiste lastega peres kaks last.

Küsimus täismahus:  Tervist! Olen üliõpilane ning ühe statistikaalase uurimuse koostamise raames oleksin huvitatud teada saama 2011. aasta elanike arvu kõikides Eesti haldusüksustes (linnad ja vallad) eraldiseisvalt. Kogu riigi elanike arvu leidsin juba Statistikaameti andmebaasist, kuid vaja oleks teada just omavalitsuste kaupa. Kui oleks võimalik, siis kas soovitud info saaks esitada tabeli kujul? Parimat ning suur tänu, et sellist aktsiooni korraldate.

Vastus: Need andmed on leitavad Statistikaameti andmebaasist. 2011. aasta andmed üleviiduna 2021. aasta haldusjaotusesse on siin ning 2011. aasta andmed toona kehtinud haldusjaotuse järgi on siin.

Kindlat kuupäeva ei ole, kuid teatavad trendid on aastatega ilmnenud. Viimase 95 aasta jooksul on kõige levinuim kuu suremiseks osutunud märtsikuu, samuti on rohkem surmi jaanuaris, detsembris ja veebruaris. Suvekuudel surrakse see-eest aga vähem. 2021. aastal suri kõige rohkem inimesi 15. märtsil.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elab Eestis 1181 itaallast, neist 869 elab Tallinnas, 148 Tartus ja 16 Pärnus, Viljandis elab alla viie itaallase.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elab Eestis 1811 itaalia rahvusest inimest, 382 neist on abielus või registreeritud kooselus. 

Itaalia ja eesti rahvusest abielus või registreeritud kooselus paare on 70. Neist 4 paari puhul on mees eestlane ja naine itaallane, ülejäänud 66 paari moodustuvad itaallasest mehest ja eestlasest naisest. Lisaks elab koos 110 itaalia-eesti paari, kes ei ole abielus ega kooselu registeerinud. Neist 17 paari puhul on mees eestlane, 93 paari puhul on mees itaallane. 

Ehkki Statistikaametil täpseid andmeid selle kohta ei ole, saame siiski uuringute põhjal öelda, et 2021. aastal töötasid täpselt pooled Eestis töötajatest ilma kuvarita või kasutasid seda vähem kui 25% (ehk kaks tundi päevas) oma tööajast. Selle poole sisse mahuvad tõenäoliselt pea kõik välitingimustes tehtavad tööd, aga ka näiteks kokad, turvamehed jne. Vaata lisa meie andmebaasist siit. 

Vastab statistikaamet:

Statistikamet ise ei kogu ega avalda andmeid vaimse tervise kohta. Psüühika- ja käitumishäirete kohta kogub ja avaldab statistikat Tervise Arengu Instituut, andmed on avaldatud nende andmebaasis siin.

Vastab A. Uusberg:

Minu hinnangul on mängus mõlemad mehhanismid.
Ühelt poolt on häid põhjuseid, miks arvata, et vaimse tervise probleemide tuvastamine on aja jooksul paranenud. Haiguste ametlikku statistikasse jõuavad häired alles siis, kui mõni tervishoiutöötaja need registreerib. Selleks peab inimene mõistagi tervishoiutöötajani jõudma, mis on aja jooksul loodetavasti lihtsamaks muutunud. Ühiskonna heaolu arendes suureneb inimeste hulk, kes oskavad oma probleeme märgata, julgevad abi küsida ning leiavad selleks aja ja koha. Ühiskondlikud muutused võivad muuta ka seda, millise tõenäosusega ja kuidas inimesed vastavad standardiseeritud küsimustikele vaimset tervist seiravates uuringutes.
Teiselt poolt on ka põhjuseid kahtlustada, et mõne häire levimus on suurenenud ka mõõtmisvigu arvestamata. Oma jälje vaimsesse tervisesse võivad jätta süsteemsed nihkel inimeste elukorralduses, näiteks suurem stress koolis või tööl, kehalise aktiivsuse vähenemine, töödeldum söögipoolis jms.
Neid kaht võimalust eristada on päris keeruline. Võib proovida hinnata eelpool nimetatud erinevate tegurite mõju ja selle võrra siis erinevatel ajahetkedel kogutud andmeid korrigeerida. Selliseks tööks on aga palju erinevaid võimalusi ja seega on ka usutavate tulemuste vahemik võrdlemisi lai.

Toitumisega seotud uuringuid teeb Tervise Arengu Instituut (TAI). Nende andmebaasis on avaldatud näiteks järgmiste uuringute andmed:

• Eesti Terviseuuring
• Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
• Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring
• Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014
   

Eestis on hinnanguliselt 1060 koduta inimest. Täpsemalt on kirjas statistikaameti uudises Eestis elab üle 1000 koduta inimese, iga viies neist pensioniealine. 

Nii detailseid andmeid meil kahjuks ei ole. Küll aga saame välja tuua keskmise pesemisele ja riietumisele kulutatud aja päevas. Lisaks pesemisele ja riietumisele kuuluvad selle tegevuse alla ka muud isikliku hügieeni toimingud, näiteks kuhugi minekuks endese valmisseadmine, soengu tegemine, make-up ja tualetis käimine.

Viimase ajakasutuse uuringu andmetel kulus Eesti inimestel 2019.–2021. aastatel pesemisele ja riietumisele keskmiselt 49 minutit päevas. Naised tegelevad nende tegevustega meestest veidi kauem (naised 55 minutit ja mehed 43 minutit päevas). Samuti leitakse isiklikuks hügieeniks veidi rohkem aega nädalavahetustel (L–P 53 minutit ja E–R 48 minutit).

Statistikaameti 2022. aastal läbi viidud "Infotehnoloogia leibkonnas" uuringus selgus, et 16-74-aastased Eesti arvuti- ja internetikasutajate hulgast kasutasid internetti mitu korda päevas 84,6%. Rohkem infot leiate andmebaasi tabelist interneti kasutamise kohta.

Statistikaametil ei ole lõunasöögi söömise kohta uuemaid andmeid, kui 10 aasta tagusest ajast. Toona selgus, et kui võrrelda Eestit teiste riikidega, mis võtsid osa "Ajakasutuse uuringust", siis tuleb välja, et teatud riikides (nt Itaalia) on välja kujunenud vägagi konkreetsed ja ühtsed söögiajad. See tähendab, et suur osa rahvast sööb sarnastel kellaaegadel. Samas teistes riikides, kuhu ka Eestit liigitada võib, nii kindlaid söögiaegu ei ole. Inglisekeelse interaktiivse animatsiooni abil on võimalik eestlaste ajakasutust võrreldes muude riikidega endale täpsemalt visualiseerida.

Statistikaametil on palju erinevaid uuringuid, kuid norskamise kohta pole me infot kogunud. Sel teemal tasuks ehk pöörduda Tervise Arengu Instituudi või Uneliidu poole.

Statistikaametil on kõige hilisemad andmed sissetulekukvintiilide kohta pärit aastast 2021. Vanuserühmade jaotust 5-aastase sammuga kahjuks ei ole. Tähelepanu tuleb pöörata detailile, et konkreetses andmebaasi tabelis arvestatakse ekvivalentset sissetulekut mitte netosissetulekut.

• Tabel: STO_02 Ekvivalentne sissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Tabelis, kus lähtutakse netosissetulekutest, on tulemused nähtavad tuludetsiilidena.
• Tabel: STO_10

Juhul kui on suurem huvi teema vastu, siis on võimalik edastada meiliaadressile //stat [at] stat.ee">stat [at] stat.ee päring. Lisainfot on võimalik lugeda koduleheküljelt: Küsi statistikat!

Rikaste TOPi koostab Äripäev ja selle edetabeli kohaselt on Eesti kõige rikkam inimene Markus Villig (vara väärtus: 1,108 miljardit eurot). Teisel kohal on Taavet Hinrikus (vara väärtus: 1,023 miljardit eurot) ja kolmandal Kristo Käärmann (vara väärtus 1,020 miljardit eurot).

Koolikohustuslik 16-aastane noor võib töötada kuni 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. Täpsem info alaealiste töötamise kohta leiad siit.

Kuigi lastel ja noortel on piiratud tööaeg, siis töötasu peavad nad saama sarnaselt täiskasvanutega vähemalt 4,30 eurot tunnis (maksu- ja tolliameti 2022 aasta andmed).

Ainult prügiautojuhtide palka me ei arvuta. Küll aga saab palgarakendusest vaadata üldiselt veoautojuhtide (kelle hulka kuuluvad ka prügiautojuhid) palka. Täiskoormusega töötav veoautojuht teenis 2022. aasta lõpus keskmiselt 1293 eurot. Palgarakendusest https://palgad.stat.ee/ saab vaadata ka töötasude erinevusi maakonniti ja soo järgi, see rakendus on nii eesti, inglise kui vene keeles.

Organisatsioonipõhiselt palgaandmeid statistikaamet küll ei avalda, aga ametialade keskmise palga infot avaldame palgarakenduses töökoha asukoha järgi, andmebaasis isiku kohta tema elukoha järgi. Analüütikute ja vanemanalüütikute ametialad on näiteks statistik, analüüsi spetsialist ja analüüsi tippspetsialist. Rahandusministeerium koordineerib ametnike palkade avalikustamist ning koostab avaliku teenistuse personali- ja palgaanalüüse, loe lähemalt siit.

01.01.2022 seisuga on Eestis 935 eesnime, mida kannab ainult kuus inimest. Nende hulka kuuluvad näiteks Dargo, Leif, Kallu, Rendo, Väigo, Almi, Elts, Krit, Rage, Teini.

Täieliku ülevaate saamiseks saatke palun päring e-postile //stat [at] stat.ee">stat [at] stat.ee.

Inimesi, kelle eesnimi algab MA, on 98516. Erinevaid nimesid on 7721.

Saime palju küsimusi eesnimede esinemissageduse kohta.

Riti, Egriti, Brithe, Milo ning paljude teiste ilusate eesnimede statistika leiab Nimede statistika rakendusest.

Saime palju küsimusi perekonnanimede esinemissageduse kohta.

Kõigi perekonnanimede statistika leiab Nimede statistika rakendusest.

Eesti inimeste konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalda statistikaamet alla viie sagedusega nimesid.

Küsimus täismahus: Paljud ajalehed ja uudistesaated küsivad inimestelt arvamusküsimusi, mis ei kuulu tänavalt või veebiavarusest leitavate inimeste arvamuse avaldamise kompetentsi. Kodanikuühiskonda [oleks] oluliselt tugevdav kui inimesed (ka ajakirjanikud) seda teaksid. Postimees küsis oma gallupis: "Kas riigikohus peaks võtma menetlusse EKRE kaebuse valimistel antud e-häälte tühistamise kohta?" Sellekohase meelsuse uurimine ühe suurima päevalehe poolt loob pinnase arusaama tekkimisele, et meelsus peakski olema ja seda meelsust peaks nüüd arutama. Kodanikuühiskond võib ja peabki igasugustes institutsioonides kahtlema aga siin on see seos ju näiline. Pealegi peaks siis küsimus olema midagi muud. Postimees ilmselt inertsist trikitab? Riigikohus teeb oma otsuse ise ja ühtegi arvamusuuringut nad selle jaoks korraldama ei hakka, sest pole ei vajadust ega - kohustust. Mida võiks siis ajakirjanikele soovitada, et millest lähtuda kui tekib mõte clickbaitiga inimesi põhjendamatult emotsionaalseks ajada ja neis valereaktsiooni õpetada?
 

Vastab A. Uusberg: 

Erinevate portaalide külastajatele välja pakutud gallupid annavad hea võimaluse mõelda vähemalt kahe põhimõtte peale, mida inimeste küsitlemise kui teadusliku metoodika puhul silmas pidada.

Esiteks küsimuse valiidsus ehk klapp küsimuse sõnastuse ja selle nähtuse vahel, mida küsimusega mõõta tahetakse. Toodud näites on tõesti alust kahelda, kas kõik vastajad saavad aru, ja ühtemoodi aru, millist osa oma mõtlemisest nad küsimusele vastamiseks seirama peaksid. Kas oma teadmisi riigikohtu menetlusest, oma poolehoidu EKRE taotlusele, oma usaldust e-hääletuse suhtes? Valiidsete küsimuste sõnastamine on suhteliselt peen kunst. Päris mõõtmisveatut küsimust ei ole olemas, kuid paljusid valiidsuse riske on võimalik hea sõnastusega maandada.

Teiseks on taoliste gallupite tulemused üldjuhul imekaunis näide valimi kallutatuse mõjust uuringu tulemustele. Enamasti ei satu inimesed uudis- ja muudesse portaalidesse juhuslikult vaid mõne oma eelistuse alusel. Näiteks on Postimehe lugejate seas EKRE toetajaid ilmselt rohkem kui Eestis keskmiselt. Seega ei saa kogutud andmetelt teha üldistusi Eesti inimestele. Õieti ei saa neid tulemusi üldistada isegi kõigile Postimehe lugejatele vaid pigem sel päeval portaali sattunud Postimehe lugejatele, keda see küsimus mingil põhjusel vastama kutsus.

Küsija osutab ka gallupite laiematele mõjudele, mida mul on keerukam kommenteerida. Võime aga mõelda nii, et mida teadlikumad on nii gallupite korraldajad kui ka neile vastajad valiidsusest ja valimi kallutatusest, seda vähemaks peaks jääma küsitavaid gallupeid.

Statistikat ei pea ega tohi usaldada pimesi. Oluline on aru saada, kes on avaldatud andmete taga ja kui usaldusväärseid andmekogumis- ja analüüsimeetodeid ta kasutab. Kui tegu on professionaalse statistikatootjaga, siis kasutab ta teaduslikke metoodikaid, mis tagavad andmete korrektsuse ja usaldusväärsuse. Näiteks Statistikaamet on riikliku statistika tootja, kes peab oma töös lähtuma rahvusvahelistest standarditest. Need metoodikad on avalikult kättesaadavad kõigile huvitatuile, kes saavad omalt poolt kontrollida nende pädevust ja seeläbi andmete usaldusväärsust.

Seega tasub enne andmete kasutuselevõttu põhjalikumalt uurida nende tootja tausta ning võimalusel või vajadusel ka kasutatavate metoodikate pädevust.

Statistikaametis teeme meediamonitooringut statistikaameti enda teemade kohta. Dopinguskandaalide osas tuleks teha eraldi meediamonitooring, selles osas soovitame pöörduda Station.ee poole, kes tegeleb Eesti meediamaastiku analüüsimisega igapäevaselt.

See, kui palju inimesi on vaja küsitleda, et saada esinduslik ja usaldusväärne valim, sõltub konkreetsest uuringust ning ka valimi moodustamise viise on erinevaid. Oleme kokku pannud ühe video, mis lihtsustatud kujul annab ülevaate sellest, kuidas valitakse uuringus osalejad. Vaata seda siit: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-valitakse-uuringus-osalejad.

Vastab L.-M. Tooding:

Usaldusvahemik on valikuuringu andmetega seotud mõiste. Usaldusvahemik mingil usaldusnivool on juhusliku muutuja jaotust (muutlikkust) iseloomustava mingi parameetri (nt keskmise) kohta valimi alusel arvutatud vahemik, mis katab selle parameetri tegeliku, meile tundmatu populatsiooniväärtuse usaldusnivoole vastava tõenäosusega.

Näiteks kui mingis juhuvalimis on keskmine kaal 67 kg usaldusvahemikuga 64 kg kuni 70 kg usaldusnivool 95%, siis võime mitte vähema tõenäosusega kui 95% kindlad olla, et kogumile vastava populatsiooni keskmine kaal on vahemikuga 64-70 kaetud. Siin on oluline aru saada, et tegelik keskmine kaal on tundmatu, aga kindel arv. Juhuvalimi alusel leitud usaldusvahemik seevastu on juhuslik, asetub kaalu skaalale juhuslikku kohta, kuid oskame (statistika teoreetilistele tulemustele tuginedes) teatud tõenäosuse abil hinnata, kuivõrd „tabatakse“ seejuures tegelikku keskmist.

Statistikaameti isiku-uuringutesse valitakse Eestis alaliselt elavad inimesed ning 2022. aastal vastas uuringutele 2/3 valitud inimestest. Selle info saame rahvastikuregistrist.

Küsitlemisel püüame kontakti saada kõigi uuringusse valitud isikutega ja neilt vastuseid koguda. Alati pole see võimalik, sest kui rahvastikuregistris on inimese kohta vananenud telefoninumber, meiliaadress ja aadress, siis temaga pole võimalik ühendust saada. Samuti on üheks mittevastamise põhjuseks asjaolu, et isiku-uuringutele vastamine on vabatahtlik ja inimene keeldub vastamast. Lisaks sellele on levinumad uuringus mitteosalemise põhjused: inimene väldib küsitlejaga kontakti või ei leia vastamiseks aega.

Rahvastikuregistrist puuduvaid inimesi me üles ei leia. Küll aga saame teada, kui keegi on ekslikult arvatud Eestis alaliselt elavate inimeste hulka – need on välismaale kolinud või surnud inimesed. Raskem on vastuseid saada tööalaselt väga aktiivsetelt inimestelt, näiteks noortelt meestelt.

Waldi testis mõõdetakse parameetri hinnangu kaugust selle parameetri hüpoteetilisest väärtusest juhul, kui kehtiks nullhüpotees. Kaugus on kaalutud hinnangu täpsuse järgi. Waldi testi kasutatakse mudelisse tunnuste valimisel. Sellega saab vaadelda samaaegselt mitme tunnuse olulisust. Nullhüpoteesiks on tavaliselt see, et tunnuste kordajad on mudelis nullid, st tunnustel pole mõju. P-väärtus on tõenäosus saada nullhüpoteesi kehtides vaadeldud väärtus või sellest veel ebatõenäolisem väärtus. Kui P on väike, siis peame nullhüpoteesi kehtimist ebatõenäoliseks ja võtame vastu alternatiivse hüpoteesi, et tunnustel on mõju olemas küll ja need võib mudelisse jätta.

Waldi testi jaoks on R-is lisapakett aod ja funktsioon wald.test. Seda rakendatakse pärast mudeli hindamist.

ANOVA võrdleb mitme grupi keskmisi. ANOVA on lineaarse regressiooni erijuht, kui seletavad tunnused on kategoriaalsed. Nii et ka siin hinnatakse sisuliselt mudeli parameetrite olulisust.

ANOVA teststatistik on F-jaotusega, Waldi oma hii-ruut jaotusega. Kui valim on suur, annavad Waldi test ja ANOVA sarnase tulemuse.

Küsimus täismahus: 

Mis põhjusel on tööjõu-uuringu alusel avaldatav töötute arv ja registreeritud töötute arv nii palju erinevad? Metoodiliste erinevustega olen kursis, pigem sooviks teada, et mis inimeste grupid on registreeritud töötute seas kajastatud, aga Statistikaameti avaldatavas töötute seas mitte.

Vastus:

Erinevusest suurema osa põhjustabki metoodika erinevus. Töötukassa loeb kokku inimesed, kes end töötuks registreerivad, tööjõu-uuringus küsitakse nendelt, kes ei tööta, kas nad otsivad aktiivselt tööd ja saaksid töö leidmisel kahe nädala jooksul tööle hakata. Kui mittetöötav inimene neile kahele küsimusele vastab jaatavalt, siis on ta tööjõu-uuringu mõistes töötu.
Mis puutub erinevatesse inimgruppidesse, siis töötukassa arvestab vanusegruppi 16-pensioniiga, tööjõu-uuring aga 15-74. Lisaks arvestab töötukassa 2022. aasta andmetes kõiki ajutise kaitse ja elamisloa saanud ukraina põgenikke, kes on end töötuks registreerinud. Tööjõu-uuringu valimisse saavad ukraina põgenikud metoodilistel põhjustel sattuda alles alates 2023. aasta II kvartalist, enne seda saavad nad olla kaasatud vaid leibkonnaliikmetena.

Küsimus täismahus: 
Kuidas suhtuda sellistesse andmeanalüüsi tehnoloogiatesse, kus tehisintellekt surfab andmete hulgas ise ringi ja närvivõrkude jm õppimise teel midagi sealt vastuseks/järelduseks ütleb? Kas Statistikaamet ka midagi sellist juba kasutab ning kuidas sellisel juhul metoodikat kirjeldatakse? Kas ja miks näete/ei näe sellel tulevikku?

Vastus: Küsimuses kirjeldatud tegevust saab ilmselt liigitada juhendamata masinõppe valdkonda. Sedalaadi tehnoloogiate kasutamist katsetatakse tõepoolest järjest rohkem erinevate ülesannete lahendamisel nii avalikus kui ka erasektoris. Nagu iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega on ka selle puhul vaja langetada otsuseid nii andmete, modelleerimise kui ka üldisemalt metoodikaga seoses. Õnneks on paljud selle valdkonna olulisemad mudelid ka teaduskirjanduses ja erinevates repositooriumides kirjeldatud. Siiski jäävad alles väljakutsed, mis on seotud näiteks mudeli valideerimisega ning ülesobitamise vältimisega. Metoodika kirjeldamisel tähendab see seda, et saadud teadmisi tuleb protsessi käigus üha uuesti üle vaadata ja tehtavad muudatused ka metoodikadokumentides kirjeldada.
Statistikaametis on hetkel käsil projekt, kus närvivõrke kasutatakse ettevõtete elujõulisuse hindamiseks. Selle projekti tulemused on plaanis avalikkusele kasutatavaks teha 2024. aasta esimeses kvartalis.

Teatud mõttes on statistikaamet tehnoloogiaettevõte, sest nii andmete kogumine, analüüsimine kui ka muud tegevused on ITga väga tugevalt läbi põimunud. Meie jaoks on tehnoloogilisi väljakutseid mitmeid – esiteks on meie tehnoloogilise rakenduste taristu hulgas tervelt 16 vananenud rakendust, mis tuleb välja vahetada. Oleme mitmeid projekte selle tarbeks ka algatanud, kuid süsteemid on suured ja väljavahetamine võtab aastaid.

Õnneks tundub, et juba lähima 1–2 aastaga õnnestub andmekogumise valdkonnas jõuda uue kogumisrakenduse kasutuselevõtuni, mis peaks aitama sulgeda 5 vananenud rakendust – eSTAT, VVIS, ADF, KDM, CAS. 

Teiseks peame toime tulema pideva andmemahu kasvuga, mis seab taristule omad nõudmised. Eelmisel aastal õnnestus üle minna Exadata andmebaasiversioonile, mis on selleks tarbeks paindlikum ja perspektiivsem, kuid X-gate'i kaudu tulevate andmete jaoks tuleb alles parem salvestamise viis kasutusele võtta. Samuti peame tagama valmisoleku suurandmete vastuvõtuks ja töötlemiseks, milleks praegu veel erilahendused meie IT-taristus puuduvad.

Väljakutseks on kindlasti ka süsteemide keerukus, mida soovime arendusprotsessi parandamise ja jõudsama teenusdisaini kasutuselevõtuga paremaks saada – et statistikaameti süsteemid oleksid lihtsamad ja kasutajasõbralikumad.

Kuna statistikaamet läks üle ühtsele kodulehele ja andmebaasile, siis ei olnud enam võimalik piirkondliku portaali andmeid uuendada. Kõik piirkondlikud andmed on nüüd kokku koondatud statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadele.

AI/TI on väga lai kategooria. Kui selle all pidada silmas kõiksuguseid masinõppetehnikaid, siis näiteks juhendamiseta masinõpet saab kasutada vigaste andmete tuvastamiseks (anomaalia tuvastamine nt Isolation Forest algoritmiga). Kui pidada TI all silmas suuri keelemudeleid nagu ChatGPT, siis saab TI-ga tõenäoliselt lahendada või parandada palju arvutiga tehtavaid tööülesandeid paljudes majandusvaldkondades. Praegu elamegi sellisel ajal, kus need töötajad ja ettevõtted, kes leiavad suurtele keelemudelitele kasulikke rakendusi, võivad saavutada tööturul ja majanduses teatava konkurentsieelise.

Hetkel ei ole statistikaamet veel mõelnud sellise lahenduse peale. Küll aga juurutame vestlusrobotit Bürokratt, mida treenime vastama levinumatele küsimustele. Ta abistab meie veebis ja andmebaasis tööpäeviti kella 9–15.

Meie töö pole kunagi igav. Näiteks saame iga päev palju päringuid ja nii mõnigi neist on pannud muhelema.

Näiteks on meilt uuritud, millest Eesti inimesed unistavad või kui palju elab Eestis kiilaspäid. Vahel teeme ka ise nalja – näiteks 1. aprillil on see meil ikka kombeks. Tasub jälgida statistikaameti sotsiaalmeediakanaleid, kus jagame Eesti elu peegeldavat statistikat harivas, samas meelelahutuslikus võtmes. Usutavasti leiate sealt nii mõndagi muhedat-toredat.

Kui tegemist on ilmselge veaga, siis jah. Pigem on aga ette tulnud vaieldavaid olukordi, kus statistikaamet on välja andnud x hulga andmed, millest leitakse üles just enda jaoks sobiv näitaja ja edasi kommunikeeritakse seda. Seega tegemist võib olla korrektsete andmetega, aga kontekst on puudulik või on tõlgendusega mindud lendu. Kui lugu on kiskunud rappa, siis oleme sellele tähelepanu juhtinud ja andnud omapoolse selgituse, kommentaari. Mis puudutab andmete tõlgendamist statistikaameti enda sulest, siis siin on meie ülesanne ja soov Eesti elu peegeldavaid näitajaid, muutuseid, trende sõltumatult edasi anda ja mõtestada, samas liigseid hinnanguid andmata.

Küsimus täismahus: Kas Statistikaametil on mingi kohustus riigiasutusena kommenteerida valitsuse plaane, mis kasutavaid Statistikaameti andmeid või peaksid seda kasutama, aga tehtud järeldused on ilmselgelt valed? Näiteks perehüvitised. Mida andmed puudust kannatavate perede jmst kohta ütlevad? Kas see on kuidagi ka adresseeritud? Miks?

Vastus: Statistikaameti ülesandeks on riikliku statistika tootmine ja ühiskonnale kättesaadavaks tegemine, mitte andmetele hinnangute andmine või nende põhjal valdkonnapoliitiliste otsuste tegemine. See on poliitikat kujundavate institutsioonide pädevus (nt ministeeriumid), kelle tellimusel me oleme andmed kokku kogunud. Küll aga, kui me näeme, et poliitkakujundajad viitavad valedele (nt aegunud) andmetele või on meie andmeid valesti tõlgendanud, siis juhime kindlasti sellele nende tähelepanu ning selgitame andmete algset tähendust.

Statistikaamet viib statistikahuvilistele läbi koolitusi, kus tutvustame, milliseid andmeid statistikaametist saab ning kuidas on neid kõige lihtsam leida. Koolitusel tutvustame statistikaametit, andmebaasi ja meie rakendusi, kuid iga kohtumine on natuke erinev sõltuvalt sihtgrupist ning koolituse eesmärgist. Koolituse ettevalmistamisel on abiks, kui teame, kes on osalejad ja millised teemad rohkem huvi pakuvad. Koolitusi oleme läbi viinud virtuaalselt, käinud koolides kohapeal ning võtnud õpilasi vastu statistikaametis. Koolituse soovi saab meile saata meiliaadressil //stat [at] stat.ee">stat [at] stat.ee ning täpsemat infot leiab: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/koolitused. Meeldivate kohtumisteni!

Statistikaameti andmebaasist leiab ligi 5000 andmetabelit, millest paljud on tihedas kasutuses ja pidevalt uuenevad. Samas on ka selliseid, mida me enam ei uuenda, ent nad on siiski veebist leitavad. 2022. aastal oli 510 erineva valdkonna tabelit, mida vaadati vaid 1 kord aasta jooksul. Teemad varieerusid seinast seina, näiteks võis sealt leida jahinduse, avamaaköögiviljade ning traktorite andmetabeleid.
 

Statistikaameti uuringu „Infotehnoloogia leibkonnas“ 2022. aasta tulemuste kohaselt kasutab sotsiaalmeediat 639 100 Eesti inimest. See on 72,2% kogu eestimaalastest internetikasutajate hulgast. Sotsiaalmeedia kasutajate kohta leiab aga internetist ka mitmeid teisi uuringuid ja andmeid. Enne andmete kasutamist soovitame kindlasti veenduda, et tegemist oleks usaldusväärse allikaga ning enda jaoks selgeks teha vastava uuringu metoodika. Sotsiaalmeedia kasutajate arvu puhul tasub näiteks taustaks uurida, kas tegemist on unikaalsete kasutajate arvuga või on arvestatud ühe inimese mitmeid kontosid. Võin ju teha konto nii endale, oma koerale kui kodule – kokku 3 kontot, aga nende taga on siiski üks inimene.

Mõned aastad tagasi tegi statistikaamet uuenduskuuri kogu brändi visuaalile ja keelele. Uuendused puudutasid ka sotsiaalmeediat, mis on statistikaameti üks kõige nähtavamaid suhtluskanaleid. Sotsiaalmeedias töötavad teadagi lühikesed ja tabavad postitused, meil on aga infot tohutus koguses. Leidsime, et pole mõistlik kuhjata üht visuaali suure infohulgaga, vaid pigem toome välja paar kõnekat fakti, mille juurde loome omakorda meie (toona uuest) CVI-st lähtuva vahva ja selge kujunduse. See lähenemine on end igati õigustanud – saame sotsiaalmeedias inimesi harida, samas tehes seda meelelahutuslikus ja meeldejäävas võtmes.

Rebrändingu ja sotsiaalmeedia uuenduste taga on aastate jooksul olnud palju inimesi, kuid eelkõige on seda vedanud statistikaameti kommunikatsiooni- ja turundustiim. Pealtnäha lihtsad loovlahendused sünnivad sageli mitmete inimeste koostöös (pundis võib olla näiteks sotsiaalmeediaspetsialist, kommunikatsioonipartner, analüütik, kujundaja), kuid sotsiaalmeedia haldajaks ja haldjaks on meil Kadi Villa ning vahvad kujundused nende juurde loob kujundaja Nele Lumiste.

Küsimuste saabumise ajal sõime näiteks pitsat ananassiga. Muidu aga oleme võrdlemisi tervislikud, hoiame vaimu värskena ja üheskoos tuleme ikka aeg-ajalt selliste väljakutsuvate ideede peale, mis sageli jõuavad ka teostuseni. Meil on hästi tore kollektiiv ja meie tööpäevad mööduvad põnevas andmemaailmas. Patt oleks head asja aga jagamata jätta ja nii me soovime, et võimalikult paljud Eesti inimesed seda maailma enda jaoks avastaksid. Soovist tekitada inimestes suuremat huvi andmete vastu, tekkis ka idee korraldada suur küsimuste maraton Küsimus24. Sest me teame, et inimestel on palju küsimusi ja meil on vastuseid (andmeid). Ja kui ka pole, siis usume, et teame, kust neid leida.

Konsulteerin hea meelega oma teadmiste ja aja piires.

Statistikaamet ilma kohta arvet ei pea, soovitame prognoosi saamiseks pöörduda Keskkonnaagentuuri poole.

Selle küsimusega soovitame pöörduda justiitsministeeriumi või politsei- ja piirivalveameti poole.

Statistikaametis investeerimisnõustajaid ei tööta, kuid soovitame jälgida @kristiinvesteerib Instagrami lehekülge, kust saab palju head nõu.

Vastab statistikaamet:

Lisaks keskmisele väärtusele on mõistlik kasutajale kättesaadavaks teha ka grupi suurus, millelt need keskmised on arvutatud. Samuti on tihtipeale tavaks anda keskmisele lisaks hajuvuse näitajaid (näiteks standardhälve) või kvantiile (näiteks mediaan, kvartiilid, detsiilid). Kui tegemist on valimiuuringult leitud keskmistega, siis võiks kättesaadavaks teha ka standardvea ning selgitada uuringu valimi koostamise põhimõtteid.
Statistikaameti andmebaasis on näiteks keskmise brutokuupalga puhul avaldatud lisaks keskmisele nii valimi suurus kui ka standardviga.
 

Vastab L.-M. Tooding

Küsimus käib nähtavasti selle kohta, mida esitada tulemuste kokkuvõttes koos aritmeetilise keskmisega, et kokkuvõtte kasutaja oskaks võtta keskmise suhtes adekvaatse hoiaku. Parim viis oleks esitada keskmine koos tunnuse jaotusega (nt jaotusdiagramm). Iseenda jaoks, veel enne esitamist, tuleks keskmist uurida ja selgeks teha keskmise sobivus kogumi esindajana: kui suur on keskmise erinevus mediaanist (kokkulangevus oleks hea), kui suur on asümmeetriakordaja (sümmeetria oleks hea) ja võimalusel näiteks ka see, kui palju muutub keskmine, kui jätta kõrvale teatud väike osa ebatüüpilisi – äärmuslikke suuri ja väikesi – väärtusi (väike tundlikkus iseäraste väärtuste suhtes hea). Kui keskmisega saab jaotuse peegeldajana rahule jääda, siis võiks lisada standardhälbe (või standardvea, oleneb tavast) ja valikuuringu korral kindlasti ka usaldusvahemiku mingil andmete täpsuse/sisulise tähtsuse kohasel usaldusnivool. Kui keskmine on kaheldav jaotuse esindaja, siis öelda seda selgitustes, esitades lisaks nt mediaani või ka kvartiilid. 

Eesti kõige läänepoolsem küla on Atla küla Saaremaal.

Küsimus täismahus: Statistikaameti leheküljel on eksperimentaalstatistika sektsioonis juba mõnd aega üleval "Väärtusahelate mudeli koostamine käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) andmete baasil". Kas sellel uurimistööl on olnud käega katsutavaid tulemusi? Kas oleks mõeldav, et mõni kolmas isik saaks näiteks konfidentsiaalsuslepingu alusel sellistele andmetele või siis nende anonüümitud versioonile ligipääsu?

Vastus: Väärtusahelate mudeli koostamise töö jaoks eraldi tulemuste aruannet publitseeritud ei ole. Küll aga on see olnud tehniliseks sisendiks praegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tehtava „Ettevõtete elujõulisuse indeksi“ koostamisel, mis plaanitavalt saab avalikkusele kasutatavaks 2024. aasta esimeses kvartalis.
KMD INF andmeid on võimalik kasutada teadusprojektides. Selleks on vaja esitada konfidentsiaalsete andmete kasutamise taotlus. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise tingimustega saab tutvuda ja taotluse esitada https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.
Andmed on pseudonüümitud ja 0,1% kõige suuremaid ja väiksemaid tehingute väärtusi on kärbitud.