Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.
Statistikaameti andmetel külastati 2022. aastal Eestis muuseume ligi 2,5 miljonit korda. Eelnevate aastatega võrreldes on külastuste arv tõusuteel, kuid pandeemiaeelsele tasemele jääb veel alla.
Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.
Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.
Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.
Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.
Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).