Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.
2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.
Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama 2026. aastast järk-järgult. Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade liigitamisel rakendatav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse
Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.
Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.
Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.
23. veebruaril töötab statistikaameti infotelefon kella 13-ni. 24. veebruaril on infotelefon suletud. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!