„Põllumajanduses ei ole kõige tähtsam ressurss põllumajandusmaa, vaid tootja ise,“ tõdeb Remmelgamaa talu perenaine ja loomakasvatuse õpetaja Kaja Piirfeldt (38).
Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.
Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.
Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.
Kuidas läheb tööturul meestel ja naistel, eestlastel ja muust rahvusest inimestel, tallinlastel ja tartlastel, kõrgharidusega ja põhiharidusega inimestel, lastetutel ja lapsevanematel? Kuidas on tööhõive, töötus ja muud hõivenäitajad elanike rühmades muutunud?
Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.