I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine
2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.
Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.
Kas oled 15–24-aastane noor ja usud, et paremad andmed mõjutavad sinu elu, perekonda, sõpru ning muudavad maailma paremaks? Kui jah, siis jaga oma häält!
Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.
Igas neljandas Eesti leibkonnas kasvavad lapsed. Turvaliste koduseinte varjus teevad nad oma esimesed sammud, puhkavad päevaseiklustest ja lahendavad koolitükke. Tänasel lastekaitsepäeval uurime lähemalt, millistes tingimustes meie lapsed elavad ja kasvavad.
Statistikaamet esitleb täna, 25. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2014“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.