Otsingu tulemused

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Kadi Kilgi magistritööga teemal „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel“.

Eelmine aasta märkis võrreldes varasematega kaugtöö tegijate arvu olulist suurenemist, kui seda võimalust kasutas 123 300 töötavat inimest. Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal olnud näha aga kaugtöö tegelikku potentsiaali. Teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik hõivatutest.

Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?

Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.

Selleaastase koroonakriisi valguses on palju räägitud sellest, et väiksemate riikide majandused ja seal tegutsevad ettevõtted saavad keerulistes tingimustes paremini hakkama. Nende väidete tõepärasuse uurimiseks süvenesime andmetesse Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete käekäigu kohta alates märtsist kuni juuni lõpuni.

Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.