Statistikaamet kutsub ettevõtjaid ja ettevõtlusest huvitatuid 28. septembril Viru konverentsikeskusesse, kus teiste ettevõtluse arenguks oluliste teemade kõrval tuleb jutuks, kuidas maksuandmeid ettevõtluses edukalt ära kasutada ning kust kiirelt ja mugavalt palga- ja ettevõtlusandmeid saada.
Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 3%.
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 1,0% ja teenused 3,3% kallimad.
Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).