Otsingu tulemused

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et töötleva tööstuse tootmise kasvu taga oli paljuski puidutööstuse mahtude suurenemine. „Jaanuaris toodeti valdkonnas 8,3% rohkem kui mullu samal ajal, viimati kasvasid puidutööstuse mahud 2022. aasta mais,“ selgitas Bunder. Jaanuaris suurenes tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (8,3%), metalltoodete (5,9%) ja elektriseadmete (3,7%) tootmine. Toiduainete ja keemiatoodete toomine jäi samale tasemele. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja. Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%)

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta