Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ukraina noor sõjapõgenik Eestis

Kuupäev 22.08.2022
Artikkel
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Mida noored oma ajaga teevad?

Kuupäev 16.02.2023
Artikkel
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Kus sünnivad lapsed ja kus elavad emad?

Kuupäev 10.05.2020
Artikkel
Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Valimisringkondade statistika

Sisuleht
Kui palju on minu valimisringkonnas inimesi, keda mõjutavad sagedasemad valimislubadused? Kui palju on minu valimisringkonnas vanaduspensionäre või lasteaiaealisi lapsi ning ühistranspordi kasutajaid võrreldes ülejäänud Eestiga?

16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030

Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps

Kuupäev 01.09.2020
Artikkel
Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022
Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Kuupäev 03.06.2019
Artikkel
Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.