Uudis
Uudis
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Uudis
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
Uudis
SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.
Uudis
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.
Uudis
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Blogi
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Uudis
Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!
Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.
Uudis
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
Uudis
1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Uudis
Esimese kvartali ehitushindade tõusu ohjeldasid vähenenud kulud materjalidele
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.
Blogi
Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?
Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.
Uudis
Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis enim puittoodete hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.