Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega. 

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.

15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2023 ligi 56% ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13%. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on võrreldes 2014. aastaga vähenenud. 

Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta oktoobris majutusettevõtetes 291 000 turisti, keda oli 6% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes kuuendat kuud järjest. 

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport oktoobris võrreldes 2024. aasta sama kuuga 5% ja import 4%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 ja imporditi enam kui 2 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis veidi vähenes.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9375 vaba ametikohta, mida on 5,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5432 inimest.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta oktoobris püsivhindades 1,1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,4% ja energeetikas 0,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 12% ja import 13%. Teenuseid müüdi jooksevhindades veidi enam kui 3,6 miljardi ja imporditi ligi 2,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 834 miljonit eurot, mis on 60 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.