Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu.
Eestis elab 224 erinevast rahvusest inimesi
Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguse seisuga Eestis 1 360 745 inimest. Neist 932 603 ehk 68,5% olid rahvuselt eestlased, 276 125 ehk 20,2% venelased ja 146 619 ehk 10,8% mõnest teisest rahvusest. Võrreldes 2021. aasta rahvaloendusega on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud 23 võrra. Enamikku uutest rahvustest esindab Eestis vaid üks või kaks inimest.
Tööstusettevõtted tootsid novembris 3,4% rohkem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta novembris püsivhindades 3,4% rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10% ja töötlevas tööstuses 4,5%, kuid kahanes energeetikas 8,7%.
Novembris jäi jaekaubandusettevõtete müügimaht mullusele tasemele
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta novembris 907 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi müügimaht samale tasemele.
Uued metsaarvepidamise andmed: metsanduse lisandväärtus oli 2023. aastal 221 miljonit eurot
Alates sellest aastast avaldab statistikaamet metsaarvepidamise andmeid, mis näitavad, kuidas metsa puiduvarud ja -varad ajas muutuvad ning kuidas on puidu kasv ja kasutus omavahel seotud. Lisaks Eestile alustas uute metsaarvepidamise andmete avaldamist ka Eurostat.
Kuhu eestimaalaste raha tegelikult kulub? Esimesed pered hakkavad kulupäevikut pidama
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu esimesed osalejad hakkavad tänasest täitma kahe nädala jooksul kulutuste päevikut. 10 000 leibkonda hõlmav uuring on Eesti üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke uuringuid, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid inimeste igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ja võrreldes mullu novembriga 1,1%.
Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis 0,8%
Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi.
Eesti pensionärid jätkavad töötamist eelkõige majanduslikel põhjustel
Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.
Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
Eesti inimesed on hakanud vähem reisima
Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu
15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.