Uudis
Uudis
5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta
Jalgpall ühendab Eestis tuhandeid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sellel nädalal lõppeva jalgpalli MMiga seoses toome välja 5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta.
Uudis
Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.
Uudis
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Uudis
Statistikaamet tuletab ettevõtetele meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg on juuli alguses
Statistikaamet palub EKOMARi valimisse kuuluvatel ettevõtetel esitada 2025. aasta andmed juuli alguses. EKOMARi küsimustik on üks olulisemaid iga-aastaseid statistikatöid, millega kogutakse detailseid näitajaid ettevõtete tulude ja kulude struktuuri, finantsseisu ning investeeringute kohta.
Uudis
Jaekaubanduse müügimahu vähenemist mõjutasid aprillis enim toidukaupade kauplused
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta aprillis 842 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 3%.
Blogi
Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.
Uudis
Värskeim statistika: mullu sündis 10 949 beebit, poisse rohkem kui tüdrukuid
Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.
Uudis
Esimeses kvartalis ehitusmahtude vähenemine jätkus
Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2024. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 13% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 14%.
Uudis
Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot.
Uudis
Kalakasvatuste toodang kasvas, hinnad jäid suuresti samaks
Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.
Uudis
Mullu vähenes mahepõllumajandusmaa pind ja maheloomade arv
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.
Uudis
Eesti ettevõtete innovaatilisus väheneb
Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra.
Blogi
Vajalikud andmed väiksema koormusega
Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 2,9% (parandatud 20.05.2024)
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja langes võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,9%.
Uudis
2,5 miljonit muuseumikülastust. Kas ka sina andsid oma panuse?
Eesti inimesed külastasid möödunud aastal muuseume ligi 2,5 miljonil korral. Kokku tegutses 2023. aastal 157 muuseumit. Avatud oli 95 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 924 näitust.
Blogi
Statistikaameti andmekool #9: Kuidas tarbijahinnaindeksit kokku panna?
Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).