Uudis

Mis toimub meie majanduses? 8 värskeimat näitajat

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed septembris-oktoobris? 

Loe edasi 24. oktoober 2025
Blogi

Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.
Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim).
Loe edasi 28. detsember 2009
Blogi

Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.
Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim).
Loe edasi 28. detsember 2009
Blogi

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Loe edasi 22. detsember 2009
Blogi

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Loe edasi 22. detsember 2009
Blogi

Novembris tootjahinnad tõusid eelmise kuuga võrreldes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...
Loe edasi 21. detsember 2009
Blogi

Novembris tootjahinnad tõusid eelmise kuuga võrreldes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...
Loe edasi 21. detsember 2009
Blogi

Statistikaamet esitles uut Eesti statistika aastaraamatut

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis  võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine.
Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust.
Loe edasi 19. august 2009
Blogi

Statistikaamet esitles uut Eesti statistika aastaraamatut

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis  võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine.
Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust.
Loe edasi 19. august 2009
Blogi

Euroopa statistikasüsteem muutub tarbijakesksemaks

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil.
Loe edasi 28. juuli 2009
Blogi

Euroopa statistikasüsteem muutub tarbijakesksemaks

27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil.
Loe edasi 28. juuli 2009