Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.
Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.
Eesti statistikaamet kuulub koos kõikide teiste Euroopa Liidu statistikaasutustega Euroopa statistikasüsteemi ning vastutab Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest. Kõik statistikaasutused üle Euroopa lähtuvad oma töös 16 printsiibist, mis on kirjas Euroopa statistika tegevusjuhises ja mida omakorda toetab Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediraamistik (inglise keeles). Euroopa statistika tegevusjuhise täitmist kontrollitakse eksperthindamistega, mis toimuvad umbes viieaastase tsükliga. Eelmine eksperthindamine toimus aastatel 2013–2015 ja viimane hindamine toimus Eestis 6
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus. Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada. Lahendus on üleminek andmepõhisele
Esmaspäeval, 28. veebruaril pärast enam kui 70-aastast vaheaega kogunenud statistikanõukogu valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks Luule Sakkeuse Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudist.
Pühapäeval, 13. novembril tähistatakse isadepäeva. Sel puhul vaatasime, milline on Eesti isade koondportree ehk mida näitavad statistikaameti andmed (01.01.2022 seisuga) Eestis elavate isade kohta.
Eesti liitus 11. jaanuaril Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmete avaldamise eristandardi täiendatud versiooniga (SDDS Plus) – sellega hakkame Eesti rahanduse näitajate kohta rohkem ja detailsemat infot esitama.