Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.
Alates augustist avaldab statistikaamet andmeid vaid andmebaasis andmed.stat.ee . Erandina jätkatakse vanas andmebaasis andmebaas.stat.ee väliskaubanduse andmete avaldamist kuni uue lahenduse valmimiseni.
Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aasta teises kvartalis teenuste eksport 32%, import langes aga 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi teises kvartalis 2,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses.
Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 31%. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 30% ja import 34%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii märtsis kui ka I kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine.