VÄLISPROJEKTIDE PROJEKTIJUHT
Sinu vastus loeb: statistikaamet viib sel aastal läbi seitse olulist isiku-uuringut
Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse.
Mida räägivad kõige värskemad andmed Eesti majanduse kohta?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?
SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
Esimeses kvartalis kasvasid nii teenuste eksport kui import
2022. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogused langesid
Aprillis kaubavahetuse puudujääk vähenes
Välisturistide arv aprillis kasvas, siseturistide arv kahanes
Tarbijahinnaindeks jäi mais aprilliga samale tasemele
Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis üle 11 000
Statistikablogi: kui plast võtab maad
Aprillis tööstustoodangu langus kiirenes
Rahvastikustatistikat Euroopast: sündimus on rekordmadal, kuid rahvaarv siiski kasvab
Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe
2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.